/nginx/o/2020/08/07/13259286t1hc682.jpg){kind=small}
Ma nägin «Matrixit» esimest korda pooljuhuslikult mingil koosistumisel, kus silm jäi taustal käivale telekale vahel peale. Ühel hetkel tabasime, et vaatab kogu seltskond. Et algus jäi lünklikuks, tundus sisu segane, aga visuaalselt oli võimas. Hiljem olen filmi mitmel korral ilma katkestusteta vaadanud. Tartuffil tuletab seda meelde dokumentaalfilm «Viga maatriksis».
