Varjupaiga koer trotsib visalt ilma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Suuremad ja tihedama karvaga koerad elavad varjupaigas ka kõige karmima pakasega ööpäev läbi õues.

FOTO: Kristjan Teedema

Olgu väljas kas või üle 30 kraadi külma, on varjupaiga suuremad koerad ööpäev läbi õues ja tervitavad tulijat aurava haukumisega. Varjupaik on koerte pärast mures, kuid sisse sooja kõik kutsad ei mahu.

«Lihtne pole suure külmaga ei loomadel ega talitajatel,» nentis Tartu koduta loomade varjupaiga juhataja Küllike Roosaar. Ta rääkis, et joogivesi külmub ära, osa koeri kisub soojustust kuudi seinast ära, teised jällegi keelduvad kuuti minemast isegi öösel.

«Eks koerad saavad nii ja naa hakkama, mitte just kõige edulisemalt. Aga otseselt ühe-gi looma tervisele pole külm õnneks hakanud,» ütles Roosaar.

Varjupaiga 34 koerast kaheksa suuremat ja paksemakarvalist olid eile õueelanikud. Pakase eest kaitseb neid väike, seest riidetükkide ja põhuga soojustatud kuut.

Ehitusplaanid

«Te vist ei taha praegu proovida, aga mina olen vahel, kui koer magab, käe kuuti pistnud ja päris soe on,» räägib külmast õhetavate põskedega talitaja Tamara Nadežkina. «Ei ole hullu, saame hakkama,» oli ta optimistlik.

Et viimaste aastate talved on siiski järjekindlalt pakase vingemat palet näidanud, kaalub varjupaik Küllike Roosaare sõnul soojade lisaruumide ehitamist koertele. «Ilmselt hakkame raha koguma, et saaks koerte olemist soojemaks,» ütles ta.

Kasside pärast varjupaigal praegu muret pole, sest neid on vähem kui sügiseti ja nurrmootorid elavad kõik siseruumides.

Seda, et pakaseliste ilmadega oleks varjupaika toodud rohkem koduta loomi, pole Küllike Roosaare kinnitusel märgata. «Täiesti tavapärased nädalad loomade arvu poolest,» ütles ta. Küll aga on mõnel varjupaika toodud kassil olnud külmakahjustusi.

Murelikelt loomasõpradelt abi varjupaik Küllike Roosaare sõnul praegu ei vaja. Põhk, küttepuud, riided loomadele alla panemiseks – kõike Roosaare kinnitusel jagub.

Ainult neil, kel oli plaanis  lähiajal loom võtta, soovitab Roosaar kaaluda, kas ehk just praegu poleks õige aeg.

Kalli-musi-koerad

Varjupaigas on näiteks ka mitmeid väiksemaid, pensionärile heaks kaaslaseks sobivaid koerakesi. «Sellised kallistamise ja musitamise koerad, kelle koht on padja peal teki all. Meie maja soojast neile praegu paraku soojatundeks ei piisa,» nentis Roosaar.

Kes aga suuremat koera otsib, selle südame nimel võistleb kindlasti noor helepruun hundikoera moodi Graff.

Külalisi nähes hüppab ta energiliselt vasakule ja paremale niipalju, kui viiemeetrine kett lubab. Siis haarab ta hammaste vahele puutoika, liputab kiirelt saba ja vaatab tulijale otse silma sisse. Viska ometi nüüd, ütleb ta kehakeeles.

Tagasi üles