Näituse vaibad, voodid ja tugitoolid paistavad lihtsad ja talupoeglikud

Aet Ollisaare «Jõgi voolab edasi» ja Madis Liplapi objektid. Foto: Erakogu

Aet Ollisaar on kuulus tekstiilikunstnik ja Madis Liplap on laialt tuntud sisekujundaja. Nende koostöö ei saagi ebaõnnestuda, nagu on näha ka näitusest «Aega on, aega ei ole» Pallase galeriis.

Näitus algab Ollisaare varasema loominguga, kus on tihedalt rivis viis vaipa aastatest 1993–2000. Me tunneme ära motiive tema õpetaja Anu Raua loomingust: triibuseelik, kirjude ruutude rida ja pliiatsisarnased vertikaalid. Viimaseid näeme ka Ollisaare vanaema Ellen Hanseni gobeläänidel.

Kuid on juba erinevusi, näiteks abstraktsed kujundid ja – olulisemgi veel – tühjad kudumata lõimed. Abstraktsed kujundid aitavad mõnikord paremini edasi anda üldinimlikke tundeid, nagu need on gobeläänides «Kaugel ja lähedal» (1996) ning «Ootan Sind» (1998). Ähmaste kontuuridega tompudeks stiliseeritud figuurid manavad silme ette kirepunase armsama ükskõik kummast soost. Tumeda koloriidi tõttu on kujundaja need pannud hilisemate teoste sekka.