Ehitusmalevlased ehitavad raamatut

USAs kodu rajanud Epp Plesz saatis Postimehes avaldamiseks oma kogust foto aastast 1982. Intsikurmu laululaval on Misso rühm, kelle keskel kirjus särgis on Andres Ader alias Zassa. Kitarriga paremalt teine on Peep Pedmanson, kes on praegu stsenarist ja näitekirjanik, tema taga on nüüdne silmakirurg Harras Mölder, puhkpilliga linalakk on toonane laulukuulsus Hillar Norralt, temast vasakul on peapaelaga kunstnik Ilmar Kruusamäe. «Ei tulegi paugupealt rohkem nimesid meelde,» lisas Epp. «Mind õieti näha ei ole, olen tagareas.» Foto: Erakogu

Väga suur osa tänastest keskealistest, kes omandasid kõrghariduse aastatel 1964–1992, veetsid ühe või mitu suve Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas ehk EÜEs. Neil on rohkesti mälestusi tööst, aga veel rohkem lõbusasti kulunud ajast.

Ettevõtja, rännumees ja kirjastaja Tiit Pruuli kavatseb koos mõttekaaslastega EÜE 50. töösuve puhul aastal 2013 koostada juubelialbumi. Materjali kogumiseks on detsembris avatud veebisait www.eue.ee, mis on täienenud päevast päeva kunagiste malevlaste nimede, meenutuste ja fotodega.

«Kirjastuselt Varrak tuleb monumentaalne koguteos, kus peaks sees olema põhjalik ülevaade tollest ajast ja inimestest,» märkis Pruuli. «Täidame seda kodulehte hoolega, sest just selle põhjal tulevane raamat kokku pannakse. Kõik lood ja laulud, staabid ja rühmad, särgid, märgid ja värgid on oodatud!»

EÜE ajaloo kokkupaneku otsuse taga on malevaveterane erinevatest ajastutest, näiteks Indrek Ilomets ja Urmas Sukles, aga ka Tõnis Lukas ja Indrek Toome.

«Ei ole arhiivideski olulisi materjale, aga seda kõike on veel inimeste peades, kes paari põlvkonna vältel käisid EÜEs,» ütles Pruuli. «Veebisait www.eue.ee on töövahend raamatu tegemiseks. Seal saab ka suhelda vanade rühmakaaslastega ja nostalgitseda.»

Meenutus Louisianast

USAs Louisianas kodu rajanud Epp Plesz saatis Postimehes avaldamiseks oma kogust fotosid. Ühel neist on legendaarse ehitusmalevlase Andres Aderi alias Zassa rühm aastast 1982 laulmas Intsikurmu laululaval.
Epp Plesz on vaadanud ka veebisaiti. «Hea töö neil,» teatas ta meilitsi oma arvamuse. «Liikmeid olen rühmadesse lisanud, aga pilte pole sinna veel jõudnud panna.»

Ehitusmaleva pilte on tal mitmeid, sest ta oli Zassaga abielus üle kümne aasta, millest tegelikku kooselu oli 1980. aastate algul 5-6 aastat. «Malevas käisime selle aja jooksul igal suvel,» meenutas Epp. «Zassa käis muidugi juba varem.»

Zassa ja tema rühmad kuulusid EÜEs nende hulka, kelle meelest oli ehitusmalev alternatiivkultuuri tegemiseks nõukogude ajal parim koht.

Ka Tiit Pruuli hinnangul oli EÜE eelkõige alternatiivne kultuurinähtus. «Loomulikult kuulus EÜE juurde ka niisuguseid asju, nagu noorte inimeste ellu ikka kuulub ja mis ei liigitu võib-olla just kultuuri alla, aga mida inimesed paratamatult oma arengus peavad läbi elama,» lisas Pruuli.

Malevastaaži on tulevase malevaajaloo kogumiku peatoimetajal kolm aastat. Kaks suve oli ta rühmas ja ühe suve tegi malevalehte (koos Ülo Veldre ja Tiina Eieriga).

Paljudes rühmades korraldati lisaks muule malevapulm. «Pulmateemast ei ole mul endal suurt midagi öelda, aga oluline teema on see küll, kui vaadata mälestusi ja pilte, mis on pandud meie veebilehele,» ütles Pruuli.

Läkitused veebilehele

Ehitusmalevlased on läkitanud saidile rohkesti materjale ka kokkutulekutelt. Pruuli rääkis, et omal ajal tundusid talle EÜE põnevamad osad olevat laulud ja taidluskavad.

«Neisse püüti paigutada  oma teadmised, vaimukus ja ka vastalisus – nii palju kui see tol ajal oli võimalik,» meenutas ta. «Need mälestused on mulle võib-olla kõige põnevamad.»

Kuid ta lisas, et paarikümnest EÜE veteranist koosnevas ajutrustis, kes käib raamatut ja veebilehte kokku panemas, on suur osa neid, näiteks Olari Taal või Peeter Vähi, kelle silmis oli EÜE põhiliselt töötegemise koht.
Veebilehele on saadetud hulgaliselt rühmafotosid, pilte embleemidest, särkidest, lippudest, dokumentide koopiaid.

EÜE ajaloo kogujad panevad heal meelel tallele ka esemeid, mida näidata muuseumis. Näiteks rühmapäevikuidki on juba laekunud. Pruuli julgustas võtma ühendust ka nendel kunagistel ehitusmalevlastel, kes ise ei oska fotosid digi-teerida.

 EÜE ajaloost
• Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev tekkis aastal 1964, kui 125 põhiliselt Tartu Riikliku Ülikooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi tudengit töötasid ehitusel Kasahstanis.
• Aastal 1964 oli hilisem komsomoli- ja parteitegelane ning praegune ettevõtja Indrek Toome Kasahstanis EÜE liikmena Koturkulis brigadir ja aastal 1965 samuti Kasahstanis Štšutšinskis keskstaabi komissar.
• Esimest korda tegutses EÜE kodumaistel ehitustel suvel 1966 – Saaremaal ja Hiiumaal.
• EÜE keskstaabis aastail 1975, 1976 ja 1977 peadispetšerina töötanud Olari Taal (pildil) tõmbas esimest korda malevavormi selga aastal 1972 Rägaveres, 1973 oli ta meister Laekvere rühmas ja 1974 Rakvere piirkonna vaneminsener.
• Tubli töö eest EÜEs said malevasuve 1977 lõpetamisel Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu keskkomitee aukirja teiste hulgas Pajusi rühma komissar Rein Toomla, Lembitu rühma komissar Madis Ligi, Debreceni rühma komandör Ain Langel ja Polli rühma komandör-komissar Rein Oja.
• Aastakümnete jooksul võttis 1990. aastate alguses hääbunud ja 1992 tegevusega lõpule jõudnud EÜE tööst osa üle 30 000 tudengi.
• Siinsed ajalookillud pärinevad raamatutest «Kivised suved» (Aarne Vahtra, Donald Visnapuu, 1973) ja «Ühe suve värvid» (Rein Milistver, 1978) ning ajakirjast Luup (nr 15, 27. juuli 1998).