Eelmisel nädalal ühendasid neljaks päevaks omavahel jõud Tartu ülikooli korvpallikool ja Leedu tuntuim korvpalliklubi Kaunase Žalgiris, kes korraldasid Tartus avatud treeninglaagri erinevate korvpalliklubide kasvandikele. Laagri eesmärk oli uute teadmiste jagamine ja oskuste lihvimine, seda eelkõige Leedu treenerite kogemuste põhjal. Pole mingi uudis, et Žalgirise poole püüdlevad paljud Eesti noormängijad ning Leedu korvpalliklubi on eestlastele suureks eeskujuks.
Galerii ⟩ Tartu korvpallilaagris juhendasid mängijaid esmakordselt Žalgirise treenerid
Reede hommikul oli Tartu ülikooli spordihoone suur korvpallisaal täis noori ja vihaseid korvpallureid, kes aina viskeid korvi suunas teele saatsid ja kiiresti edasi-tagasi üle väljaku liikusid. Mõni hetk hiljem võeti punt kokku ning jagati grupid erinevatesse saalidesse, kus algasid erinevad treeningud. Kui ühes saalis tuli paaride kaupa õppida põrgatama kahe palliga korraga või jälgida samme viskejoone taga, siis teises tehti samal ajal näiteks kiirendusjookse või viskeharjutusi. Ja tööd ei teinud mitte ainult mängijad, vaid kuulda oli Leedu treenerite ergutamist ja juhtnööride jagamist, kes harjutusi mitu korda väga täpselt ette näitasid. Ja õpipoiste seas oli ka mitu Eesti vanameistri poega, näiteks jälgisid treeninguid pingilt Gert Kullamäe ja Kristjan Kangur.
Teisipäeval alanud laagrisse kogunes kokku ligi 70 mängijat vanuses 14-17, neist pooled olid pärit Tartust. Treeninguid juhendasid Žalgirise esindusmeeskonna abitreener Tautvydas Sabonis, duubelmeeskonna peatreener Vytautas Pliauga ja Žalgriris Youth programmi individuaaltreener Darius Sirtautas, kellel olid kõrval abiks mõned Eesti korvpallitreenerid. Korvpallilaagri peakorraldaja Janar Taltsi sõnul on plaanis laagriga jätkata järgmisel kolmel aastal nii, et see võiks kujuneda lävepakuks uutele tippmängijatele.
Hea korraldus
Kaunase Žalgiris duubelmeeskondade mänedžer Gediminas Navickas ütles, et eestlastega on koostöö olnud väga hea juba aastaid ning ühine korvpallilaager oli väga oodatud. «Me õpime kogu aeg ning oleme väga avatud mõtteviisiga klubi, otsime uusi kogemusi. Tartu korvpallikoolilt õppisime professionaalsust ja väga head organiseerimisoskust. Veel tuleb tunnistada, et mängijatele on siin olemas ka tipptasemel treeningvahendid,» rääkis Navickas laagri viimasel päeval.
Ta lisas, et nelja päeva jooksul oli võimalus näha noormängijaid erinevates olukordades. «Siin oli poisse, keda võiks tulevikus kaasata meie noorteprogrammi ning ma usun, et nii mõnigi jõuab välja Euroliigasse,» lisas ta.
Ühtlasi oli Navickase sõnul Tartu laagris näha head korvpallikultuuri ning noortel jagus distsipliini ja tahet mängida. «Poisid kuulasid ja tahtsid õppida ning rakendasid kõike juba samal õhtul pärast treeninguid. Kuna tegemist on noortega, tulebki neil ennast arendada põhimõtteliselt igas mänguelemendis,» kinnitas Navickas.
Laagri peakorraldaja ja TÜASKi korvpalli direktor Janar Taltsi sõnul oli mängijatel ja treeeneritel pärast keerulist perioodi vaja leida uut energiat ning motivatsiooni. «Ei saanud ju vahepeal kuskil käia ega midagi teha, aga nüüd tulid Žalgirise treenerid meie mõttega kaasa. Suvi on ideaalne aeg igaühel oma individuaalsete oskuste arendamiseks,» selgitas Talts.
Ta märkas huvitavaid lähenemisi kõigilt treeneritelt ning näeb korvpallilaagril suurt tulevikku. «Minule väga meeldisid need päevad, poisid said uusi teadmisi ning sellist laagrit pole varem üldse Tartus tehtud. Järgmise kolme aastaga plaanime seda kasvatada veel suuremaks,» kinnitas ta.
Lävepakk Euroliigasse
«Me tahtsime näha, kuidas Leedu treenerid asju teevad ning tuua nende know-how’d Eestisse juurde,» tõdes Talts. Žalgirise treenerite harjutused aga ei erinenud palju Eestist ja sed oli vaja poistel näha. «Nüüd said nad ka aru, et sellises tippklubis tehakse sarnaseid harjutusi nagu neil kodus, aga lihtsalt veel suurema intensiivsusega ja tihedama sisekonkurentsiga,» nentis ta.
Taltsi sõnul on plaanis tartlastel Leetu sõita ning seal igapäevaseid treeninguid oma silmaga näha. Lõpuks hakkab tema sõnul kõik pihta inimestest. «Korvpall pole mingi tuumafüüsika, aga leedukate puhul oligi rõõm vaadata, kui aktiivsed nad lastega treeningutel olid. Mõni neist on üle 50-aastane ja ikka nii energiline, et võtab sõnatuks,» lausus Talts.
Erinevate tasemetega mängijate kokku toomine polnud tema sõnul probleem. «Põhimõtteliselt näitasid treenerid nelja päevaga mängijatele kõik vajalikud asjad ära, aga detailidesse minna ei jõudnud. See töö tuleb mängijatel endil teha ja õppida iseseisvalt pingutama,» ütles Talts.
Lisaks korvpallitreeningutele said laagrilised osa loengutest spordipsühholoogia, toitumise või korvpalliketside ajaloo teemal. Õhtuti pandi oskused proovile viskevõistlustel ja erinevates mängudes. «Peaasi, et lastel oleks ka lõbus. Muidugi kutid olid nii tublid, et ei lahkunud saalist ka pauside ajal ning õhtuti jäi alati mingi seltskond saali korvi alla viskama. Nii tekivadki uued sõbrad ja ühine kommuun,» rääkis Talts.
Tema sõnul on Eesti korvpallisüsteemile hea mõttekoht spordipsühholoogia väärtustamine. «Žalgirise treenerid toonitasid, et neil on võistkondadel oma spordipsühholoog, kes aitab ka eraviisiliselt mängijatel muresid lahendada. Eestis ei tea mina ise väga, et klubide juures oleks selline võimalus ja seda sageli kasutatakse,» nentis Talts.
«Poisid peavad ühel hetkel hakkama tippmängija elustiili mõistma ja õppima pingega toime tulema, et mitte oma otsustes väljakul emotsioonidest lähtuda,» selgitas Talts.
Korvpallilaager oli tema sõnul mängijatele igati hea koht enda tõestamiseks. «Eks Leedu treenerid ikka hoiavad silmad lahti ja mõnel võib nii tekkida võimalus nende duubelvõistkonda pääseda. Kõik ei saa ju kohe esindusmeeskonda või Euroliigasse. Juba leedukaid on ligi 5000, kes kõik Žalgirise mängija kohale pretendeerivad,» lisas ta.