Vabadusvõitleja, poliitik, Tartu aukodanik, kaitseliidu auliige ja Peetri koguduse nõukogu liige Enn Tarto (25. september 1938 – 18. juuli 2021) saadeti täna viimsele teekonnale. Peetri kiriku altari ees olid pärgadest ja lippudest ääristatud puusärgi ümber auvalves kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
VIDEO JA GALERII ⟩ Enn Tarto saadeti viimsele teekonnale jumalasõna ja auavalduste saatel
Matusetalituse juhatas Tõnis Mäe «Palvega» sisse organist Mari Tooming. Kiriku esireas istusid paremat kätt lesk Piret Tarto ja lapsed, vasakul võtsid istet teiste hulgas kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, Tartu linnapea Urmas Klaas ja riigikogu esimees Jüri Ratas.
Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming alustas matusetalitust meenutusega Enn Tarto koolipõlveaegsest tegevusest, mille hulka käis ka lendlehe kirjutamine ja levitamine, kusjuures ühe eksemplari kinnitas noor vabaduse eest võitleja praegugi kiriku juures kasvava pärnapuu külge. Seesama lendleht oli paljundatuna leinatalituse ajal kiriku eesruumis kõikidele kaasa võtmiseks lauale pandud. Õpetaja Tooming meenutas ka Tarto sirgeselgsust ja eestimeelsust kohtu ees ning tema vangistust Siberis.
Järelehüüeteks astusid umbes 250 leinaja ette brigaadikindral Riho Ühtegi ja linnapea Urmas Klaas. Vabadusvõitlejate nimel kadunukest meenutanud Lagle Parek ütles, et Enn Tartole oli kõige suurem tänu võimalus ehitada üles Eesti Vabariik.
Matusetalitusel kõlas koraalidele vahelduseks Christoph Willibald Glucki «Meloodia» Fritz Kreisleri seades. Selle esitasid Mari Tooming orelil ja Hains Tooming viiulil.
Kui lipud ja pärjad olid kirikust mõni minut enne kella 13 tornikellade helinal välja kantud, astus puusärgi juurde Enn Tarto pere. Kaitseliitlased sulgesid kaane ja kandsid puusärgi autole Puiestee tänaval. Matuselised järgnesid autole jalgsi.
Enn Tarto maeti Raadi kalmistul hauaplatsile, mis asub Maxima-poolse värava lähedal. Mõnikümmend meetrit eemal seisid auvalves kaitseliitlased. Kõlasid aupaugud.
Enn Tarto mälestamine Peetri kirikus on 29. augustil kell 10.