/nginx/o/2017/12/14/7405283t1h3e3c.jpg)
Kui nende ridade kirjutamise ajal, 14. juuli öösel aknast välja vaatasin, kujutasin ette, mis toimus samal kuupäeval aastal 1704 Tartus praeguse botaanikaaia ja Laia tänava lõpu piirkonnas. Tollal kulges seal veel täies ulatuses linnamüür, millele pakkusid kaitset ka Vene värav ja Piinatorn ning mille ette olid püstitatud palkidest palissaadid.
Nägin ettekujutuses järgmist pilti: keset ööd välguvad raugematult tulesähvatused sadadest musketitest, suurtükkidest ja müüsritest, vooglevad võitlevad inimmassid, Emajões hulbivad Vene sõdurite laibad, kõikjal kostab pauke, plahvatusi, kisa, käsklusi, karjeid ja raevuhüüdeid, sõimu ja sajatusi. Tartut piirava tsaar Peeter I väed olid tormijooksul, ja seda juba ei tea mitmes tund, sest vastupanu ei tahtnud ega tahtnud raugeda.
