Tartu vana raudsild ootab taaskasutust

Laia tänava otsast demonteeritud jalakäijate sild seisab Supilinnas kuueks sektsiooniks lõigatuna.

FOTO: Margus Ansu

Kas Vabadussilla ehitamiseks lammutatud raudsild kõlbaks uuesti kokku panna Marja tänava otsas, võiks selguda selle aasta jooksul, ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Muude tulipunktis sillateemade kõrval tõstis abilinnapea Raimond Tamm hiljaaegu üles ka viie aasta eest Laia tänava otsast lammutatud ja Supilinna seisma viidud jalakäijate silla teema. Ta ütles, et selle aasta tööplaanis on selgeks teha, kas silda oleks sobilik kasutada Marja tänava otsas või kui mitte, siis mis sellega teha.

«Ega ta seistes paremaks ei lähe,» lausus Tamm.

Arutelu ei ole uus ja varem on probleemina välja toodud, et see 86 meetrit pikk sild jääb Marja tänava otsas liiga lühikeseks, sest jõesäng on laiem kui praeguse Vabadussilla kohas.

Silla ava peaks olema sama kõrge kui Kroonuaia sillal, aga kaldad on Marja tänava otsas madalamad, seega tuleks rajada võrdlemisi järsud juurdepääsuteed või trepid.

Hädalahendus

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et kuueks sektsiooniks lõigatud sild on tema juhitava osakonna rahastada. Vargad on küll silla küljest virutanud plekktahvleid, aga põhikonstruktsioon on hõlpsaks varastamiseks liiga raske. Sektsioonide kaal on 10–15,8 tonni.

Haak ütles, et tema ei ole veendunud, et silla uuesti ülesehitamine end õigustab.

«Visuaalselt on see ikka üks küna ja oli juba enne hädalahendus,» ütles Haak. «Võib-olla annaks see uue silla ehitusega võrreldes 10–20 protsenti kokkuhoidu. Uus Ringtee sild ei ole pretensioonikas kohas ja vaja pole tohutut arhitektuuripärlit, aga seal kahe vana puuasumi vahel peaks natuke paremini tegema kui metallrenni.»

Ta leidis, et targem oleks ilmselt sild vanarauaks müüa või müüa sillana kellelegi, kellele see sobib.

Tartu linnainsener Mati Raamat ütles, et oli plaanis tellida väike töö teemal, mis sillast saada võiks, aga järele mõeldes saadi aru, et silla taaskasutuse otstarbekuse selgitamiseks väikesest tööst ei piisa.

Et hinnata, kas vana on otstarbekam kui päris uus, tuleks selgitada ka uue ehituse asjaolud ja võimalik maksumus. Selleks aga peaks esmalt teadma, mida uus sild endast kujutab.

Vana silla kohta on Raamatu teada ka arvatud, et silda saab pikendada, aga need on vaid arvamused ja vajaksid kontrollimist.

Sobiks Toomelegi

Raamat lisas, et veel enne uuringu tegemist, mis kahtlemata maksab tuhandeid eurosid, võiks olla selge, et linnal on valmisolek see sild ka ehitada. «Kui meil seda ei ole, las pigem ootab veel paar aastat, mis selle rauaga ikka juhtub,» ütles Raamat.

Raamat möönis, et Tartus võib leida ka teisi kohti, kuhu raudsilda sobitada, näiteks Toomele. Iseküsimus, kas see oleks mõne olulise liikumissuunaga õigustatud.

Emajõel on veel tänavaotsi, kuhu oleks mõtet jalakäijate sildu ehitada, aga kas sinna just see raudsild sobib.
 

Tagasi üles