Tuleohust tingitud piirangud laienevad ka Tartumaale

Eili Arula
, ajakirjanik
Copy
Päästjatele annavad enim tööd metsa- ja maastikupõlengud
Päästjatele annavad enim tööd metsa- ja maastikupõlengud Foto: Sille Annuk

18. juulil kuulutati välja tuleohtlik aeg Eesti neljas maakonnas. Arvestades ilmastikuprognoose, maastiku tuleohu taset ning metsa- ja maastikutulekahjude esinemissagedust uuendab päästeamet tänasest tuleohtliku aja piiranguid, mis osaliselt ka leevenevad.

21. juulist kuulutatakse tuleohtlik aeg välja lisaks Jõgevamaale, Lääne- ja Ida-Virumaale Pärnu- ning Tartumaal. Seni jõus olnud piirangud muutuvad kehtetuks Järvamaal. Tuleohtlikul ajal on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelatud grillida, lõket teha, suitsetada ning siseneda sinna mootorsõidukiga, sh parkida, v.a turbatöötlemis-, põllumajandus- ja metsatöödeks. Varem jõus olnud viibimispiirang ülalmainitud aladel muutub kehtetuks.

Eesti tuleohutuskaart.
Eesti tuleohutuskaart. Foto: Päästeamet

«Jalgsi või mootorita sõiduriistaga võib tuleohtlikul alal liigelda, kuid hoiduma peab tuleohtu kujutavatest tegevustest, nagu suitsetamine, lõkke tegemine ja grillimine,» sõnas ennetusosakonna ekspert Sandra Repp.

«Meeles tuleb aga pidada, et mootorsõidukitega on tuleohtlikul alal liiklemine endiselt keelatud, kuna just nende sädemeist on alguse saanud väga suur osa metsa- ja maastikupõlengutest,» lisas ta.

Metsas võib vajadusel metsatöid teha, seejuures vastutab sealse tegutsemise eest metsaomanik ise. Samuti on lubatud turbatöötlemis- ja põllumajandustööd. Teha lõket ega grillida ei tohi ka isiklikus ega RMK metsas. «Grillida võib ainult oma aias ning lõket teha ettevaatlikult ja mõistusega. Lõkkease peab olema mulla- või kivivalliga piiratud ning ilm ei tohi olla tuuline,» rääkis Repp. Lõkke juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Enne lõkke juurest lahkumist tuleb veenduda, et lõke oleks täielikult kustunud: lõkkel tuleb lasta täielikult ära põleda või see veega kustutada.

Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab päästeamet riigi ilmateenistuse tuleohukaarti. «Ilmaolud muutuvad ja me analüüsime kaarti iga päev,» sõnas ekspert. Päästeamet püüab inimestele seada võimalikult vähe piiranguid ja neid kohe ka leevendada, kui tuleohukaart seda vähegi lubama peaks. 2018. aastaga sarnaselt kuum ja kuiv suvi andis valusad õppetunnid: ehkki tuleohtlik aeg oli toona välja kuutatud neljakümnel suvepäeval, oli üle 24 tunni kestvaid päästesündmuseid 27.

Ka väike eksimus looduses võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Metsa- ja maastikupõlengud ohustavad loodust, seal elavaid loomi, inimesi ja nende kodusid. Tänavu on  aset leidnud 648 metsa- ja maastikutulekahju, neist 89 juulis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles