:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13144016t1h997b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/18/13927411t1hed2c.jpg)
Eelmise nädala neljapäeval leiti Kaunase puiestee kortermaja juurest viis vastsündinud kutsikat. Kõigil neil olid vaglad kõrvades, veel irdumata nabaköndi ümber ja pärakus.
«Ja halvad uudised ei lõpe. Tahaks karjuda: «Inimesed, mis teil viga on? Inimesed, miks te ei steriliseeri? Inimesed, miks te jätate vastsündinud elud kuuma ja kärbeste kätte piinarikkalt surema?».» Need laused seisid neljapäeva õhtul Tartu koduta loomade varjupaiga Facebooki lehel. Viis kutsikat olid jäetud lauspäikese ja kärbeste kätte. Kutsikate leidjaks oli noor pere. Pereema püüdis neid kohe aidata, ostis luti ja piimasegu, aga läks täiesti endast välja, kui avastas vaglad. Seepeale viis šokis pere kutsikad varjupaika.
/nginx/o/2021/07/18/13927412t1h7b79.jpg)
Kahe tunni jooksul proovisid kuus töötajat loomakesi päästa, võttes vaklu välja. Tegemist on segavereliste koertega, ilmselt keskmist kasvu koera kutsikatega, kellest nüüd on elus kaks emast ja kaks isast.
Kõik ei pääsenud
Üks kutsikas suri reede hommikul, kuna vaglad olid jõudnud liiga kaugele siseorganitesse. Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare sõnul oli reedel teiste kutsikate seisund stabiilne.
«Vakladejuhtumeid on olnud varasematel aastatel ja nende hukka on läinud ka täiskasvanud koeri, kuid viimasest sellisest juhust on juba rohkem kui kümme aastat möödas. Õnneks tundub, et inimesed on siiski muutunud tähelepanelikumaks ja väga räigeid väärkohtlemisi on jäänud vähemaks,» rääkis ta.
Vakladejuhtumeid on olnud varasematel aastatel ja nende hukka on läinud ka täiskasvanud koeri, tõdes varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar.
Selliste juhtumite korral tuleks Roosaare sõnul otsida kohe abi. «Nii pisikestele ei piisa ainult lutitamisest, vaid on vajalik ka pissitamine-kakatamine, sest seda teeb tavaliselt ema,» sõnas ta. «Kui ema ei ole, siis peab seda tegema inimene. Sellises vanuses vajavad nad lutitamist vähemalt iga kahe tunni tagant. Samuti on nii väikeste loomade puhul tähtis hoida kehatemperatuuri. Ehk et vajalikud on kindlasti teadmised, oskused, kogemused.»
Miks nii juhtub?
Abi saamiseks tuleks pöörduda loomakliinikute või varjupaiga poole, kus saadakse aidata kõigi kolme tingimusega. Selliste juhtumite põhjusi on raske öelda.
«Eesti seadust mööda on loom asi. Ilmselt on see teadmine mõnedes inimestes liiga juurdunud ja ilmselt on tegu ka empaatiavõime täieliku puudumisega. Aga jällegi ilmselt, põhjusi võib olla erinevaid,» tõdes kutsikatega tegelenud Roosaar.
Tartu varjupaiga töökoormus on suur, eriti palju on kasse, kui vastu talve tekib kasside varjupaika jõudmise kõrglaine. Ülejäänud aasta möödub ühtlases tempos. Praegu üritatakse kiirest tempost hoolimata kõikide kodu otsivate loomade pildid kodulehel üleval hoida, et nad leiaksid kiiremas korras endale kodu.