/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2011/02/15/516874t1h68b5.jpg)
Tartu Kultuurkapital on rahakitsikuse tõttu loobunud aastapreemiast, millega on alates aastast 1995 tunnustatud väärikaid kultuuri- ja sporditegelasi ning haridustöötajaid ja teadlasi.
Tartu Kultuurkapital jätab aastapreemia andmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed kolm Tartu Kultuurkapitali aastapreemia laureaati olid Juhan Peegel aastal 1995, Helend Peep 1996 ja Andrei Sõritsa 1997. Viimased kolm olid Ursel Oja 2011, Mare Tommingas 2010 ja Alo Ritsing 2009.
Otsuse jätta tänavu aastapreemia eraldamata on tinginud majanduskitsikus. «Eks me kõik pea raha kokku hoidma,» ütles Tartu Kultuurkapitali nõukogu esimees Helmer Jõgi. «Ajad on majanduslikult kitsad. Arvan, et järgmisel aastal oleme juba jälle võimelised välja andma ka aastapreemiat.»
Linnalt vähem raha
Kas praegune aastapreemiast loobumise otsus on seotud ka sellega, et Tartu Kultuurkapital sai Tartu linna eelarvest märksa vähem raha kui eelmisel aastal?
«Jah, paarkümmend protsenti on seda summat kärbitud,» ütles Jõgi. «Aga eks ole ju linna prioriteetideks lasteaiakohad ja koolide remondid ... Eks me või ju paljugi tahta – tahaks ka uue Mercedesega sõita, aga hea seegi, kui vana auto praeguse külmaga käima läheb.»
Muu hulgas tõi nõukogu esimees Tartu Kultuurkapitali rahakitsikuse põhjusena välja kinnisvaraga seotud asjaolu.
«Küllaltki hästi saime raha Fischmanni kinnisvara pealt (Tartus sündinud ning Austraalias elanud ja töötanud Vilhelm Fischmann, 1909–2008, sõlmis aastal 1995 Tartu Kultuurkapitaliga kümneks aastaks lepingu. See andis talle kuuluva hoone Raekoja plats 8 renditulu kasutamiseks õiguse kultuurkapitalile, mis tegutseb samas hoones. – Toim.), aga Fischmanni pojad otsustasid hakata seda kinnisvara ise hooldama ja sellega tegelema,» lisas Jõgi.
Nõukogu esimees nimetas Tartu Kultuurkapitali praegust aastat finantsiliselt küllaltki keerukaks, ent avaldas lootust, et järgmisel-ülejärgmisel aastal hakkab jälle paremini minema.
Linnavalitsuse valikud
Tartu abilinnapea Tiia Teppan selgitas, et Tartu Kultuurkapitalile raha eraldamine on igal aastal tähtis osa linna eelarve planeerimisel.
«Algselt oli meil planeeritud Tartu Kultuurkapitalile anda sama palju raha nagu eelmisel aastal, kuid siis me hakkasime proportsionaalselt kõikidest valdkondadest vähendama, sest eelarve oli tarvis tasakaalu saada. Tuleb teha valikuid,» selgitas abilinnapea. «Aastapreemia on kindlasti oluline, aga selle üle otsustab kultuurkapitali nõukogu kollegiaalselt.»
Kultuuri rahastamist nimetas Teppan väga keeruliseks, kuid tähtsaks. Raha jagamisel tuleb tema sõnul igal aastal eraldi vaadata, mis on sellel aastal olulisem. «Loomulikult tahame, et Tartu Kultuurkapitalile eraldatav raha taastuks sellele tasemele, mis on olnud varasematel aastatel.»
Lisaks Tartu linna eelarve eraldistele saab Tartu Kultuurkapital muu hulgas tulu tähtajaliste hoiuste intressidest ja väärtpaberite intressidest ning füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest.
Mullu oli stipendiumideks, toetusteks ja preemiateks võimalik välja jagada 334 000 eurot ehk 5,2 miljonit krooni. Alanud aastal prognoosib Tartu Kultuurkapitali juhataja Ülle Koppel väljajagamiseks
230 000 eurot. «Aga aasta on veel ees,» lisas ta. «Võib-olla saame annetajaid juurde.»