Juuli 1941: Tartu põleb!

Tuleleegid ja suits Maarja kiriku ümber. Tund aega hiljem sai süütemürsutabamuse ka kirik, mille torn põles nagu tõrvik ja kukkus kell 22.30 ümber. Foto ilmus Postimehes 11. juulil 1943. Foto: Digar

«Tartu põleb! Rängalt ja kohutavalt on vaenlase sütitatud tuli haaranud vana Tartu. Alati, kui Moskva vürstid on käe Eestimaa külge pannud, on Tartu põlenud. Kaugele paistab südasuvisel taeval suitsusammas, kaugele kumab tulepaiste ööseti.» – Need laused võtavad kokku traagilised päevad ja ööd, kui punaarmeelased olid 10. juulil 1941 pealetungivate Saksa vägede ees taandunud Emajõe teisele kaldale.

Põlevat Tartut on meenutanud Elmar Silm koguteose «Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas» neljandas köites, mis on ilmunud Stockholmis 1957. Kaks aastat pärast suurpõlengut, 11. juulil 1943 ilmus Postimehes koleda sündmuse pikk ja põhjalik kokkuvõte, millele andis lisa lehe järgmine number 13. juulil.

«Tartu põlemine 1941. a. juulis ei ole mitte ainult suurim tulikahi Tartus, vaid on üldse seni suurimaks tulikahjuks kogu Eesti ajaloo kestel. Kuigi see põlemine toimus erinevatel aegadel ja kohtadel kahe nädala kestel, tuleb seda siiski vaadelda ühe tulikahjuna, sest see kestis peaaegu vahetpidamatult 10.–25. juulini ja selle eesmärgiks polnud midagi vähem kui ülikoolilinna maatasa tegemine vastavalt «töörahva juhi» Stalini käsule,» kirjutab Postimees.