L, 3.12.2022

80 aastat tagasi: Tartu põleb!

Raimu Hanson
, ajakirjanik
80 aastat tagasi: Tartu põleb!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tuleleegid ja suits Maarja kiriku ümber. Tund aega hiljem sai süütemürsutabamuse ka kirik, mille torn põles nagu tõrvik ja kukkus kell 22.30 ümber. Foto ilmus Postimehes 11. juulil 1943.
Tuleleegid ja suits Maarja kiriku ümber. Tund aega hiljem sai süütemürsutabamuse ka kirik, mille torn põles nagu tõrvik ja kukkus kell 22.30 ümber. Foto ilmus Postimehes 11. juulil 1943. Foto: Digar

Tartu põleb! Rängalt ja kohutavalt on vaenlase sütitatud tuli haaranud vana Tartu. Alati, kui Moskva vürstid on käe Eestimaa külge pannud, on Tartu põlenud. Kaugele paistab südasuvisel taeval suitsusammas, kaugele kumab tulepaiste ööseti. – Need laused võtavad kokku traagilised päevad ja ööd 80 aastat tagasi, kui punaarmeelased olid 10. juulil 1941 pealetungivate Saksa vägede ees taandunud Emajõe teisele kaldale.

Põlevat Tartut on meenutanud Elmar Silm koguteose «Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas» neljandas köites, mis on ilmunud Stockholmis 1957. Kaks aastat pärast suurpõlengut, 11. juulil 1943 ilmus Postimehes koleda sündmuse pikk ja põhjalik kokkuvõte, millele andis lisa lehe järgmine number 13. juulil.

«Tartu põlemine 1941. a. juulis ei ole mitte ainult suurim tulikahi Tartus, vaid on üldse seni suurimaks tulikahjuks kogu Eesti ajaloo kestel. Kuigi see põlemine toimus erinevatel aegadel ja kohtadel kahe nädala kestel, tuleb seda siiski vaadelda ühe tulikahjuna, sest see kestis peaaegu vahetpidamatult 10.-25. juulini ja selle eesmärgiks polnud midagi vähem kui ülikoolilinna maatasa tegemine vastavalt «töörahva juhi» Stalini käsule,» kirjutab Postimees.

Venelased tulistasid linna süüte- ja kildmürskudega. Põlengus hävinud maju koos kõrvalhoonetega oli üle tuhande.

Kõige laastavam ja lõõmavam linna mürskudega ülekülvamine käis 12. ja 13. juulil. Just nimelt 12. juuli õhtul tabas süütemürsk Maarja kirikut ning kell 22.30 kukkus kirikutorn ümber. «1942. a. algul pidi kirik pühitsema oma saja aasta juubelit, kuid selleks ajaks olid sellest ainult varemed järel,» meenutab Postimees 13. juulil 1943.

Elmar Silma meenutustes on märgitud, et linnale suunatud kahurituli hakkas vaibuma alles 24. juulil.

«Austuse ja lugupidamisega mõtlen tagasi Tartu tuletõrjele kui ka eraisikutele, kes nendel traagilistel juulipäevadel ennastsalgavalt ja kogu aeg eluga riskides kustutustöödest osa võtsid,» kirjutab Elmar Silm koguteose «Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas» neljandas köites. «Tartu häving oleks olnud palju põhjalikum, kui poleks leidunud nii arvukalt kustutajaid, nimetuid sangareid.»

Märksõnad
Tagasi üles