Jõgeval näeb lahinguid Teise ilmasõja ja Põhjasõja päevilt

Jõgeva militaarfesitvali peakorraldaja Sergei Jerjomin sai festivali tarvis Maardu linnavalitsuselt ehtsad Teise maailmasõjaaegsed kolmnurksed tankitõrje betoonplokid. Foto: Eili Arula

Jõgeva militaarmuuseumi platsil on ootel 80 meetrit Saksa armee kaevikuid, punaarmee tankitõrje tõkked ja betoonist tanki blokeerimiseks mõeldud kivid. Seda mitte uue sõja ootuses, vaid pühapäevaks, mil leiab aset esimene Jõgeva militaarfestival «Ajast aega».

Mürgliks läheb pühapäeval kella ühe paiku, mil maha peetakse 1944. aasta Jõgeva vabastamise lahingu taaslavastus. Ka «sõdivad» pühapäeval muuseumi platsil Rootsi kuningriigi väed Vene tsaari Peeter I armee vastu – maha peetakse ka Põhjasõja-aegne lahing.

Festivali eestvedaja, Jõgeva militaarmuuseumi juht Sergei Jerjomin sõnas, et Jõgeva piirkond on sõjaajaloost tiine. «1944. aastal käisid Jõgeva ümbruses verised lahingud, 1661. aastal sõlmiti siin lähedal Kärde külas Vene ja Rootsi vahel Kärde rahu,» loetles Jerjomin.

Lahingute taaslavastuses osaleb ligi 100 inimest. Jerjomin sõnas, et lahingute taaslavastused leiavad aset küll pärastlõunal, kuid ajastutruud hõngu jätkub kogu päevaks. Lahingu lavastajad elavad rolli sisse juba päeva alguses. Koos tehakse rivistus, pannakse püsti ajastutruu laagriplats. Põhjasõja-aegse lahingu lavastajad löövad samuti püsti laagri, kus näidatakse mitmesaja aasta tagust olmet.

Lisaks lahingutele on militaarmuuseumi platsil ka vanavara laat. Jerjomin soovib militaarfestivali korrata ka järgnevatel aastatel. «Meil on kogemusi mujal riikides, kus taolistest lahingute taaslavastustest võtab osa isegi kuni tuhat inimest, seega meie teeme pühapäeval väikese etteaste, kuid plaan on tulevikus kasvada,» lisas Jerjomin.