Populaarses supluskohas ujujatel tekkisid nahale sügelevad punnid

Mitmed kaasava eelarve ideed on seotud Saadjärve ja sealsete randadega. Foto: Sille Annuk

Viimati on Tabivere supluskohast proov võetud 16. juunil ja terviseameti andmeil oli see korras, midagi inimesele ohtlikku veest ei ole leitud. Sügeluse põhjus võib aga peituda veelgi õõvastavamas asjaolus.

Ussid või vetikad?
Nimelt võivad punnid viidata tigudel parasiteetivale imiussile perekonnast trichobilharzia, kelle vastsed võivad suplejatel sellist sügelust tekitada. «Kahjuks Eestis selle parasiidi määramine praegu võimalik ei ole,» teatas terviseameti Lõuna-Eesti regionaalosakonna juhataja Tiia Luht. «Mujal on olukord hea või väga hea.» Kuremaa järvest, Nõo Veskijärvest, Verevi järvest, Peipsi järvest ega ka mujalt Lõuna regioonist pole ühtki sinivetika teadet terviseametile laekunud.

Anne kanali randa pandi reede pärastlõunal punane lipp, kuna kanali vesi ei vasta suplusveele kehtestatud nõuetele. Terviseohutuslabori veeanalüüs näitas, et ühes veeproovis oli enterokokkide tase veidi üle lubatud normi, teise proovi näitajad jäid veel lubatu piiresse, kuid olid märgatavalt tõusnud. Ka Õhne jões Suislepa supluskohas ei soovita Luht ujuda, kuna seal on bakteriaalne reostus.