Jaak Valge: Tartlased otsustagu ise ja otse!

Jaak Valge Foto: Trivimi Velliste

Tartu on oma suurusekategoorias elukeskkonna poolest 2019. aastal hinnatud teiseks linnaks maailmas. Eestis peetakse aga Tartut kõigist linnadest kõige elamisväärsemaks, veel vähemalt 2008. aasta küsitluse kohaselt.

Igatahes on Tartu keskmisest targem, inimlik, Tallinnaga võrreldes terake boheemlikum, ehk nagu üks vastaja tol 2008. aastal mu arvates tabavalt ja lahedalt sõnastas: «Tartlased kannavad kampsunit, ei tunne kella ega kalendrit ja kui rääkima hakkavad, muutuvad hirmus kirglikuks ega lõpeta iialgi.» Paljudel muidu ratsionaalsetel eestlastel vallandub Tartule mõeldes nostalgiahoog – alma mater, ülikooliaeg –, muidugi, elu kõige romantilisem periood...

Tartu on Tartus elavad ja elanud inimesed. Tartu on linnaruum, milles on meieni jõudnud mineviku tartlaste hoiakud. Kõik see kokku – minevik ja olevik – moodustavadki eheda Tartu vaimu, mis on põhjalik, juurdlev, iseseisev, kohati võimule vastanduv. Neist aegadest, kui Tartu vaim on olnud alla surutud, meile aga ehedat Tartut ei kandu.

Tartu kolemajad on meile pärandanud Nõukogude okupatsioon, mil tartlased nagu ka teised eestlased olid otsustamise juurest tõrjutud. Tartu bussijaam ning kaubamaja peegeldavad aga liiga suures proportsioonis 1990. aastate otsuste näljast kiirustamist lihtsate ja odavate lahenduste poole.