Selgusid Tartu rohelahenduste konkursi ideed, mis linnalt toetust saavad

Kiigelabürint Autovabaduse puiesteel. Foto: Margus Ansu

Tartu linna rohelahenduste konkursile pakuti 16 eriilmelist ideed. Žürii valis välja kolm, mis toetavad Tartu kliimaeesmärke kõige enam ja mille elluviimist linn toetab.

Parimateks ideedeks olid energiat tootva puidust tuuliku ehitamine, ohutu rattasõidu koolituse korraldamine ning paranduspunkti loomine Autovabaduse puiesteel.

Madis Vasseri idee «Rohepesu» raames ehitatakse kuue meetri kõrgune puidust tuulik, mille labade pöörlemisel tekkinud mehhaanilise energia abil pumbatakse Emajõest vett üles tuuliku tornis olevasse tünni. Tünnis olevat vett saab seejärel kasutada erinevate argiste tegevuste jaoks, nt jalgratta pesemiseks.

Installatsioon on varustatud selgitavate infostendidega, kus näitlikustatakse, mis on kogu ehitise tegelik jalajälg ja kui palju suurem oleks see juhul, kui tuulik oleks metallist ning toodaks elektrit, et saavutada sama lõpptulemus.

MTÜ Spordihullud korraldab Autovabaduse puiestee jooksul kaks korda nädalas üritust nimega «Ohutu rattasõidu ABC» (kokku kaheksa korda), et parandada rattasõitjate oskusi ja teadmisi ohutust rattasõidust ning muuta rattaga liiklemist ohutumaks kõikidele liiklejatele. Iga kord sõidetakse Tartu linnas erinevat marsruuti mööda, käiakse läbi ohtlikumad kohad, korratakse üle liiklusreeglid ja kontrollitakse rataste töökorras olekut.

MTÜ Paranduskelder avab Autovabaduse puiestee ajal kolmel korral nädalas Tartu kesklinnas paranduspunkti, kus linlastel on võimalik tasuta igapäevaseid esemeid parandada. Kohal on olemas kõik vajalikud tööriistad, materjalid ning vahendid, samuti parandusmeistrid, kes parandustöödega aitavad. Idee eesmärk on ringmajanduse populariseerimine, sh inimeste teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine.

Linnavalitsuse kliimaspetsialisti Kaspar Alevi sõnul võib konkursi tulemustega rahule jääda. «Võiduideed katavad kolm väga olulist teemat Tartu kliimakavast: taastuvenergia, jäätmete vähendamine ja rattaliiklus,» ütles ta.

Idee hindamisel võttis žürii arvesse seost Tartu kliimakava eesmärkidega, osasaajate hulka ja idee kättesaadavust, teostatavust, maksumust ning installatsiooni puhul ka selle kunstilist väärtust.

Žürii koosseisus oli Tartu linnaarhitekt ja ruumiloome osakonna juhataja Tõnis Arjus, ruumiloome osakonna maastikuarhitekt Anna-Liisa Unt, Tartu regiooni energiaagentuuri direktor Martin Kikas, Tartu kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann ja Tiigi seltsimaja projektijuht Ragnar Kekkonen. Tartu linna poolt on ideede elluviimiseks kokku 8000 eurot, samuti pakub linn tuge rohelahenduste elluviimisel.

Rohelahenduse konkursi eesmärk on elanike teadlikkuse tõstmine Tartu linna energia- ja kliimakava eesmärkidest. Kõikide konkursile pakutud ideedega saab tutvuda siin.