Kui vaimuhaiglas võeti kasutusele nüüdses mõistes vastuolulisi raviviise

Tartu ülikooli vaimuhaigete kliinik aastal 1935. Kahel korrusel on patsiendid aknal, mille ees on trellid. Foto: Eduard Selleke/Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Aastaks 1930 oli Tartu ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinik tegutsenud Staadioni tänavas veidi üle poole sajandi, haiglas oli 120 ravikohta. Peaarst oli terve kümnendi Maximilian Bresowsky, kes oli töötanud mõnda aega Saksamaal ning oli kursis uusimate arengusuundadega vaimuhaiguste diagnoosis ja ravis. 1930. aastad on huvitav aeg psühhiaatrias, sest sel kümnendil võeti kasutusele mitmeid tänapäeva mõistes vastuolulisi ravimeetodeid.

Professor Bresowsky alluvuses töötas tema juhatajaks olemise ajal 25 arsti ja ka paar viimase kursuse arstitudengit. Vaimuhaiglas olid erineva taustaga patsiendid, nii rikkad kui ka vaesed. Nagu tänapäeval, olid naised ja mehed eraldi osakondades.

Kes sattusid ravile