Juuni lõpuni oodatakse fotosid ja mälestusi Tiigi tänava perekonnaseisutoimingute majast
24. juuni 2021, 10:47
Tartu perekonnaseisuasutus tähistab sügisel 50. aastat Tiigi tänaval tegutsemisest. Juubeli puhul kutsutakse inimesi juuni lõpuni saatma fotosid ja mälestusi hoonest ja selle tegemistest alates 1911. aastast, mil pika ajalooga maja Tartusse ehitati. Põnevad lood ja koopiad kogutud fotodest jõuavad maja ajalugu tutvustavale näitusele.
Kuigi perekonnaseisuametnikud on Eestis ja Tartus tegutsenud juba 95 aastat, hakati Tiigi 12 asuvas hoones peretoiminguid tegema alates 1971. aasta septembrist. Majas on varasemalt asunud ka Vanemuise dekoratsioonitöökoda ning elumaja, kus on elanud Tartu kunagine linnapea Karl Luik ning luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits.
Kui 1971. aastast on majaga seotud tegemisi üpriski hoolikalt jäädvustatud, siis varasemast ajast on säilinud vaid käputäis fotosid ja lugusid. Seetõttu kutsub linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakond jagama jäädvustusi ja mälestusi, mis on seotud eelkõige maja ajalooga, aga ka lugusid, mis on seotud just mõne peretoiminguga.
«Igal majal on rääkida oma lugu. Tiigi tn 12 (varem Tiigi 56) majal, mis on ka arhitektuurimälestis, on 110-aastase hoone ja 50-aastase perekonnaseisuasutusena rääkida nii mõndagi põnevat,» ütles rahvastikutoimingute osakonna juhataja Kristina Aabrams. «See on kõik see, millest me tahaksime väga kuulda ja ka kõigiga jagada.»
Rahvastikutoimingute osakond kogub jäädvustusi ja infokilde juuni lõpuni meiliaadressil tiigi@tartu.ee. Lisaks saab fotosid viia kohapeale aadressile Tiigi 12. Saadetud fotode ja lugudega saavad kõik huvilised tutvuda 16. septembril toimuval avatud uste päeval, kui külastajatele avatakse maja ajalooga seotud näitus, mille aitab kokku panna Tartu linnamuuseum.
Tiigi tn 12 hoone projekteeris 1910. aastal arhitekt Robert Pohlmann. Juugend- ja heimatstiilis hoone ehitati kolmekorruseliseks elamuks, kuid hävis 1941. aasta tulekahjus. Seitse aastat hiljem muudeti maja taastamisprojektiga Vanemuise teatri abihooneks, kus asusid töötoad ja laoruumid.
20 aastat hiljem kavandati see aga perekonnaseisuametiks, millega muudeti hoone ruumilahendust ja planeeriti esinduslikumad ruumid abielude registreerimiseks. Perekonnaseisuamet tegutseb seal tänaseni ning teenindab aastas umbes 10 000 inimest, sh ligi 600 pruutpaari, tuhatkond sünni registreerimist ja kõiki muid perekonnaseisutoiminguid.