Tänasest saab keskkonnaagentuuri ilmateenistuse veebilehel jälgida Peipsi järve ilmaolusid, sest Mustveest kaheksa kilomeetri kaugusel asuv Eestis ainus omataoline poijaam edastab nüüd õhutemperatuuri ja tuuleandmeid.
Peipsi järvel on nüüd ainulaadne ilmajaam
Kuigi poi paigaldati järvele juba kaks aastat tagasi, takistasid tehnilised ja andmeedastuse tõrked operatiivandmete avalikustamist. Tänaseks on poi testperiood läbi ja jäävabal perioodil on nüüd Peipsil oma ilmajaam, mis saadab andmeid kord tunnis.
Poijaam mõõdab lisaks meteoroloogilistele näitajatele ka Peipsi järve veekvaliteeti (hapnik, hägusus, pH, temperatuur jm). Võrreldes varasema Peipsi akvatooriumi seirega on kõige olulisem muudatus, et mõõtmised toimuvad automaatselt ning suure ajalise ja sügavustihedusega. Tänu sellele on võimalik pidevalt jälgida muutusi vee kvaliteedinäitajates. Veeseire andmed laekuvad esialgu veel hüdroloogilisse andmebaasi.
Põldnurga sõnul on uus poi oluliseks lisainfoks, et saada ülevaadet Peipsi järve vee kvaliteedist ning analüüsida selles toimuvaid muutuseid. «Poil asuv ilmajaam annab ka reaalajas ilmainfot, mis aitab kalameestel ohutumalt püügitegevust korraldada,» sõnas Põldnurk.
«Täna käime Peipsil mõõtmisi tegemas kaks korda kuus ja me ei tea, millised muutused veekvaliteedis on vahepeal toimunud, miks ja milline võib olla muutusi põhjustanud allikas,» ütles keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.
Poi lasti vette Mustvees ja selle alaline asukoht on umbkaudu tunnise laevasõidu kaugusel sadamast. Poi asukohas on Peipsi järv umbes kaheksa meetrit sügav. Kuigi järv on väga suur, on valitud asukoht Peipsile iseloomulik ja annab küllaltki ülevaatliku pildi terve järve seisundist.
Poi jääb järvele oktoobri-novembrini ehk ajani, mil Peipsile võivad hakata tekkima esimesed jäänähtused. Siis viiakse see talvekorterisse ja tuuakse uuesti järvele mais.
Peipsi järvel teostatakse riikliku keskkonnaseire kahte allprogrammi – Peipsi- ja Võrtsjärve randade seire ning Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate jõgede ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret.
Senistest seiretulemustest ja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja funktsioneerimisele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.