GALERII ⟩ Vabadussõjas langenute auks asetati pärjad Kalevipoja juurde

Täna hommikul asetasid Tartu linna ja kaitseliidu esindajad pärjad vabadussõjas langenute mälestuseks Kalevipoja kuju juurde. Pärjad asetati ka Pauluse kalmistule, Raadi kalmistule Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale.

1919. aastal juuni alguses ­tekkis vastasseis sakslaste ja eestlaste vahel, millega algaski Landeswehri sõjana tuntud osa Eesti Vabadussõjast. Selle sõja kulminatsiooniks kujunes 19.–23. juunini toimunud lahingutegevus, mida tuntakse Võnnu lahinguna.

Saavutatud võidu puhul tervitas ülemjuhataja Johan Laidoner vägesid soojade sõnadega ning kolmanda diviisi ülem kindral Ernst Põdder saatis samal päeval Pärnu- ja Viljandimaa kaitse­liidu ülematele käsu pühitseda 23. juunit rahvuspühana.

Eesti Vabariigis jõudis riigikogu selle päeva ametlikuks riigipühaks kuulutada alles 1934. aastal, nimetades seda eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäevaks, millega meenutada Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.

Võib öelda, et võit Võnnu lahingus oli kõigi meie võitude ema, mis aitas kaasa Vabadussõja võidukale lõpule, mis omakorda tähendas 20 aastat iseseisva riigi ülesehitamist, eesti kultuuri ja keele erakordselt kiiret ja tulemuslikku arengut. Mis omakorda aitas aga üle elada pikad okupatsiooniaastad, ning nüüd on eestlased taas võitjad väga paljudes valdkondades (PM, 22.06).

Täna on meie võidupüha! Jaanitule ääres on hea mõtelda, et eestlased on võitjarahvas, muidu poleks ka meie täna­päeva Eestit olemas.

Maakaitsepäev Elvas

Kaitseliidu korraldatud Tartumaa maakaitsepäeva peetakse kell 12–15.30 Elvas. Näha saab kaitseliidu tehnikat ja relvastust, jälgida näidislahingut, süüa sõdurisuppi, tutvuda kaitseliidu tegevusvaldkondadega. Peetakse päevakohaseid kõnesid ja toimub võidutule tseremoonia, mis saabub Elvasse Paidest Võidupüha paraadilt.

Tänavu viivad presidendi käest saadud võidutule kõigisse maakondadesse kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, kes on üheealised taastatud Eesti Vabariigiga. See on kaitseliidu panus tähistamaks 30 aasta möödumist iseseisvuse taastamisest.

Presidendi läidetud tule toob Elvast Tartusse Kalevipoja kuju juurde Tartu abilinnapea Reno Laidre.

Maakaitsepäeva ajakava

12.00 maakaitsepäeva avamine Elva vallavalitsuse ees ja Arbi järve kaldal

14.00 maakaitsepäeva rivistus, võidutule tseremoonia Elva vallavalitsuse ees

15.00 näidislahing Arbi järve kaldal

Meeleolu loovad mitmed esinejad, õnne saab proovida loteriis ja kõhtu täidab maitseb sõdurisupp.