/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/02/02/938168t1h57d7.jpg)
Lausuuendamist ega köndistamist pole Kroonuaia sillast linnaujulani ulatuva papliallee puhul enam plaanis, kuid dendroloogide poolt põduraks hinnatud puid ootab mahasaagimine.
Emajõe paplialleest kaovad põdura tervisega puud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus saatis avalikult arutamiseks Emajõe vasakkalda uuendustööde kava, millest tänavu läheb töösse Ülejõe pargi piirkonda puudutav osa, kuid enim vaidlusi on põhjustanud hoopis peagi 80-aastaseks saava papliallee saatus.
Firma Metsaekspert uuringu järgi kasvab Kroonuaia sillast linnaujulani ja sealt edasi Ujula tänavani 231 berliini paplit ja kaks paplit on kuivanud. Elus puudest üle poole on vähemalt rahuldava tervisega, 90 puu seisund on halvem kui rahuldav.
Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et linnal on plaanis kõige kehvemad puud maha võtta, kuid alleed tervikuna mitte. Kui tööde järg jõuab paplite alale, tuleb tema sõnul puid uuesti hinnata ja tegutseda sellest lähtuvalt.
Probleem on aga selles, et mitterahuldava tervisega puu ei tarvitse olla tingimata ohtlik ja heaks hinnatud puu kindlasti ohutu. Näiteks kasvab ülikooli botaanikaaias köndistatud hõberemmelgas, mille tüvi on seest tühjaks pehkinud ja mida tagatipuks on korduvalt põlema pandud.
Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool ütles, et selline puu on kahtlemata mitterahuldava tervisega, aga ohtlik praegu pole. «Kuivanud puu võib kümme aastat püsti seista ja talvel ei saa pooled inimesed aru, et see on kuivanud,» nentis ta. Müüriefekti tekitaksid ka hädises seisus puud, aga need võivad olla ohuks inimestele ja varale.
Üks mõte allee eluea pikendamiseks ja ohutuse suurendamiseks on olnud praegu kuni 36 meetri kõrguste puude kärpimine umbes seitsme meetrini, aga see mõte on esialgu kõrvale lükatud. Nagu ka lausuuendamine.
«Saame selgelt aru, et mis tahes viisil üritame asenduspuid istutada, sellist võimsat ja emotsionaalselt nauditavat alleed ei ole võimalik kiiresti tekitada,» ütles Tamm.
Andres Pooli sõnul toob praegune alalhoidlikum lähenemisviis paratamatult kaasa, et alleest tuleb puid vähehaaval maha võtta pikka aega ning ka emotsioone on sellest pikka aega.
Linn ootab kodulehel arvamusi Emajõe vasakkalda rekonstrueerimise projekti kohta, mis käsitleb lõiku Võidu sillast Ujula tänavani. Tänavu on kavas alustada vasakpoolse kaldapealse rekonstrueerimist Kaarsilla ja Vabadussilla vahelisel lõigul.
Projekt näeb ette kaldanõlva kindlustamist uhtumise vastu, kergliiklustee katte uuendamist ja jõeäärse pargiala korrastamist.
Projekti avalik arutelu on 14. veebruaril kell 15 Tartu linnavalitsuse haridusosakonna suures saalis (Raekoja plats 12). Kohal on ka projekteerija esindajad firmast KLM Projekt.