Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Küsitlus ⟩ Kui raske või kerge on olla koroonaaja koolilõpetaja?

Lõpetajaid 2021. FOTO: TPM

Gümnaasiumilõpetajad on tänavu näinud peamiselt ekraane ja pidanud kohanema erinevate e-õppe vormidega, kuid kool tuli lõpetada raskest olukorrast hoolimata. Iseseisev õppimine erineb paljuski sellest, kui õpetaja on klassiruumis toeks. Tamme gümnaasiumi lõpetajad kirjeldavad, kuidas aasta abituriendina möödus.

Carolin Tõntsu.

Sille Annuk

Carolin Tõntsu (19)

Arvan, et see kõik oleneb sellest, kuidas õppida. Minul ei olnud väga raske lõpuklassis e-õppel olla, sest õppimine läks samamoodi edasi nagu tavaliselt. Õppida oli iseseisvat, ilma õpetajata natukene raskem. Meil toimusid aasta jooksul ainult videoloengud ja iseseisvad tööd. Eksamid läksid n-ö Harju keskmiselt. Praegu veel ülikooliaega ei karda, sest pole jõudnud sellele veel keskenduda.

Tauri Juudas. FOTO: Sille Annuk

Tauri Juudas (19)

Olla lõpetaja koroonaajal ei olnud mulle üldse raske, õppimist see keerulisemaks ei teinud. Arvan, et kui tahta jõuda tulemustele, saab sama vaevaga asjad ka tehtud. Negatiivne külg selle aja juures on aga see, et liiga lihtsa vaevaga saab head hinded kätte, isegi kui sa ei soovi teadmisi koguda. Sellest ajast võib osadele jääda teadmistesse sisse väga suur lünk, millest võib ka jälg jääda järgmises koolis, sest teadmisi pole. Ise mul selles osas hirmu ei ole ja olen ülikooli astudes enesekindel.

Lizette Sibul. FOTO: Sille Annuk

Lizette Sibul (19)

Minu jaoks ei olnud kooliaeg eriti raske, vaid pigem kergem. Suutsin paremini oma asjad ära teha ja mul oli rohkem vaba aega keskenduda tegevusele, mis mulle meeldis. Alguses, kui ei olnud kinnitatud, et kooli lõpetamiseks pole eksamitulemused olulised, tekitasid eksamid hirmu küll. Nii kui tuli teade, et eksamitulemused ei mõjuta lõpetamist, oli suur kergendus. Praegu tunnen tulevikuplaanide kohta motivatsioonipuudust, aga nüüd ongi just õige aeg keskenduda sisseastumiskatsetele ja kandideerimisele. Hirmu eksamite eel ei tundnud.

Raiko Randlahe. FOTO: Sille Annuk

Raiko Randlahe (19)

Koroonaajal ei olnud mul raske õppida, kuna õpetajad said uutes tingimustes hästi hakkama. Nad oskasid läbi veebikanalite meile teadmised edasi anda ning kooliaasta lõpus, enne eksameid, saime isegi paar korda nädalas koolis konsultatsioonides käia. See aitas kindlasti palju kaasa, et saada häid eksamitulemusi. Plaanin kandideerida võimalikult paljudesse kohtadesse ja vaatan, kuhu sisse saan. Tulemuste pealt ma alles otsustan, kas lähen üldse edasi õppima või ei. Üldiselt siit edasi ülikooli minek mulle hirmu ei tekita.

Kristin Liiv. FOTO: Sille Annuk

Kristin Liiv (19)

Epideemia ajal olla lõpuklassis ei olnud väga raske, sest ma olen juba varem harjunud palju iseseisvalt õppima ja sellepärast ei olnud see minu jaoks nii raske aeg. Eksameid ma väga ei kartnud, ainult alguses oli närv sees küll, sest ma teadsin, et pean neid tegema ja ennast tõestama. Kui tuli teade, et eksamid ei ole enam lõpetamise tingimustega seotud, siis olin pigem mõttel, et tuleb mis tuleb. Vähemalt olen andnud endast maksimumi. Natukene kardan edasisi plaane, sest peas käib mõtteid, kas ma olen ikka piisavalt tubli olnud. Muidu ma väga ei usu, et uus kogemus hirmus tuleb.

Kaspar Jesmin. FOTO: Sille Annuk

Kaspar Jesmin (19)

Mul ei olnud e-õppe tingimustes raske hakkama saada. Eksamiteks õppisin siiski samamoodi, nagu oleksin seda füüsiliselt koolis kohal olles teinud. Mulle meeldib pigem iseseisvalt õppida ja mulle ei ole oluline õpetaja lähedus. Edasi plaanin minna Tartu ülikooli informaatikat õppima ja jääda ikka Tartusse. Eks ole muidugi näha, kui palju ma ülikoolis õppida jaksan ja kuidas seal läheb, aga sellega seoses mingit hirmu otseselt ei ole.

Tagasi üles
Back