Pensionireform võib mängu tuua uued petuskeemid

Tartu politseijaoskonna juhtivuurija Peeter Pärn.  Foto: Margus Ansu

Eelmise nädala neljapäeval kirjutas Tartu Postimees rubriigis «Juhtus», kuidas kaks naist langesid internetis asju müües petuskeemi ohvriks ning jäid rahast ilma. Politsei sõnul esineb internetis petta saamist palju ning kelmid oskavad olukorraga kohaneda ja aina uusi tüssamisviise leida.

Tartu politseijaoskonna juhtivuurija Peeter Pärn tõdes, et internetikelmused käivad tihti lainetena. 18. juuni seisuga oli Tartu politseijaoskonnas registreeritud 141 kelmusjuhtu, mida on 16 võrra rohkem kui aasta tagasi. Seejuures rääkis Pärn, et võrreldes eelmise kevadega on nüüd esinenud palju rohkem investeerimispettuseid. Selle põhjusena oletas ta pandeemia alguses tekkinud ebakindlust ja teadmatust, mille tõttu ehk investeerimispakkumistega kaasa ei julgetud minna.

Pärna sõnul on endiselt üks levinuimaid mustreid see, et petis esitleb end pangatöötajana ja väidetava abi pakkumiseks nõuab ohvrilt pangaandmeid. Näiteks paluvad kelmid tihti inimese isiku tuvastamist Smart-ID kaudu, saades nii ligipääsu ohvri pangakontole ja rahale. Pärn rõhutas, et ükski päris pangatöötaja inimesel telefoni teel isiklikke andmeid avaldada ei palu.