/nginx/o/2021/06/18/13858958t1h49ec.jpg)
Meie ühine, ennekõike omariiklusega soome-ugri rahvaste hool peab olema põliskeelte edendamine ja säilitamine ning maailmakongressid on meie rahvaste vahele sildu ehitanud pea 30 aastat, ütles president Kaljulaid täna VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil Tartus.
«Soome-ugri rahvaste ühist asja ajades on meil tarvilik mõelda järjekestvuse peale. Mitu põlve ettepoole, et meie keeled ja kultuurid kestaksid ka tulevastel aegadel. Seda eriti praegu, kui meie hõimurahvad peavad muretsema oma emakeelse koolihariduse, omakeelse kirjasõna tuleviku, loodusvarade hoolimatu kasutamise ning põlisrahvastena oma õiguste pärast. Aga teame ja tahame uskuda, et ka nemad teavad, et selles mures ei ole keegi üksi ja ühise mure saame vormida ühiseks lootuseks,» rääkis president Kaljulaid.
Elame maailmas, kus suurte keelte mõju seab ohtu väiksemate identiteedi ning võimaluse ellu jääda ja ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi statistika kohaselt kaob maailmas iga kahe nädala tagant üks põliskeel ning kaduv keel tähendab ohus rahvast, sõnas president.
«Nii on kõigi meie ühiseks hooleks soome-ugri rahvaste keeleline identiteet. Jah, väikesed keeled on alati ohus, aga nad ei kao, kuni on soov olla oma rahva esindaja ja kanda oma kultuurilisi väärtusi, mille juured ulatuvad sajandite taha.»
Riigipea hinnangul on soome-ugri rahvaste maailmakongressid meie rahvaste vahele sildu ehitanud pea 30 aastat ja see suhtevõrgustik on ainukordne just seetõttu, et siin saavad võrdselt oma mõtteid väljendada nii liivlased, ungarlased, soomlased kui ka vadjalased.
«Kõik on võrdsed rääkima vabalt meie rahvaste muredest ja rõõmudest ning sellest, kuidas teineteise teadmistele toetudes võiksime paremini oma keeli arendada, oma kultuuri toetada. Maailmakongressid esindavad kõige laiemalt tegelikku soome-ugri rahvaste koostööd ja aitavad edasi vedada seda lõime, mida on tehtud mitmete põlvkondade jooksul,» lisas president Kaljulaid.
/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)