Selgusid stipendiumi «Naised teaduses» võitjad

Tartu ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind. Foto: Tartu ülikool / montaaž

L’Oréal Balticu programmi «Naised teaduses» noorte talentide tänavused 6000 euro suurused auhinnad pälvisid Tartu ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalide keemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko soovib stipendiumi abil välja töötada uudseid materjale pehmerobootika seadmete jaoks.

«Pehmerobootika tegeleb seadmetega, mis on pehmed ja inimkehaga ühilduvad, näiteks rõivasarnased eksoskeletid, mis aitavad liikumisvaegusega inimesi ja on abiks taastusravis. Eksoskelette kasutatakse sageli ka spordis ja töötervishoius turvalisuse tagamiseks ning vigastuste vältimiseks,» selgitas Põhako-Esko. «Tahan arendada uusi materjale. Selleks kombineerin tekstiilitehnoloogiaid ja elektroaktiivseid polümeere ehk materjale, mis muudavad oma kuju elektrilise signaali toimel. Tekstiilid on sobiv lähtepunkt, et arendada välja kasulikke ja uudseid pehmerobootika seadmeid, sest me kõik kanname tekstiile ja tekstiilitehnoloogiad on sajandite jooksul täiuseni lihvitud,» jätkas ta.

Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind plaanib stipendiumi toel uurida inimtekkelise reostuse mõju Läänemeres elavatele lestakaladele. Tema sõnul on oluline välja selgitada, kas pikaajalise reostuse tagajärjel on kaladel evolutsioneerunud viisid, mis kaitsevad neid vähkkasvajate tekke eest, näiteks kas kõhumikroobid aitavad vähki põhjustavate reostusainetega paremini toime tulla.

«Varem on leitud, et kõhu mikrobioom ja vähkkasvajate teke võivad olla omavahel seotud. Tahan välja selgitada, kas seos on olemas. Teadustöö tulemused aitavad paremini mõista reostuse mõju kaladele, tänu millele on võimalik luua tõhusamad keskkonnameetmed ning paremini reguleerida saasteainete sattumist keskkonda. Loomade vähkkasvajate uurimine võib pakkuda ka uudseid ideid meditsiinivaldkonnale, näiteks inimeste vähiraviks,» sõnas Lind.

Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on oluline tähele panna andekaid noori naisteadlasi, kes on pühendunud uudsete ja praktiliste lahenduste leidmisele ühiskonna jaoks. «Elamist väärt tulevik saab tugineda ainult tasakaalule ning soolisele võrdõiguslikkusele kõikides ühiskonna toimimise peamistes aspektides. Noorte andekate naisteadlaste toetamine on sellise tasakaalu saavutamiseks üks eesrindlikemaid ja tulemuslikke viise. Säravate naisteadlaste esiletõstmine inspireerib kogu ühiskonda,» kommenteeris Soomere.

Eestis hakati auhindu «Naised teaduses» välja andma viis aastat tagasi. Selle tunnustuse on saanud kuus teadlast, kellest kolm on saanud juba professoriks: doktor Els Heinsalu, professor Karin Kogermann, professor Tuul Sepp, doktor Kaarin Parts, professor Maarja Grossberg ja doktor Lisandra Marina Da Rocha Meneses-Nandha.

Professor Maarja Grossberg valiti 10. juunil Eesti noorte teaduste akadeemia presidendiks.

L’Oréal Balticu algatus «Naised teaduses» on ainus toetusprogramm Baltikumis, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga naisteadlaste ametialast arengut ja neile oluliste eesmärkide saavutamist. Baltikumi programm on kasvanud välja ülemaailmsest programmist «Naised teaduses», mis loodi UNESCO ja L’Oreali koostöös 1998. aastal.