Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

GALERII Küüditamise aastapäeval kõlas üleskutse mitte unustada

Copy

Nii nagu paljudes paikades üle Eesti, koguneti täna kell 11 ka Tartus, et mälestada kommunistliku režiimi võikaimate tegude tõttu kannatanud inimesi. Juuniküüditamise 80. aastapäeval asetati pärjad Pepleri tänaval asuva Rukkilille mälestusmärgi juurde.

Täna möödub 80 aastat päevast, mil okupatsioonivõim hakkas tuhandeid eestlasi rongidesse paigutama, et neid kodumaalt kaugele küüditada. Perekonnad lõhuti, isad saadeti asumisele töölaagritesse, naised koos lastega pidid külmal ja võõral maal kuidagi ellu jääma. Suur osa vangilaagritesse saadetuist surid haigustesse või orjatööd tehes, tagasi kodumaale jõudsid vähesed ning paljude täpne saatus on tänini teadmata.

Tänasele mälestustseremooniale olid tulnud mitmed tollaste sündmuste vahetud tunnistjad, aga ka nende järeltulijad, kes avaldasid lootust, et tulevik selliseidd õudusi enam kaasa ei too.

«On oluline mäletada, et minema viidi inimesi mitte ainult sellel päeval, aga pidevalt,» märkis oma sõnavõtus Tartu linnapea Urmas Klaas. «Me teame, et Vene asi nõukogude ajal lagunes praktiliselt igast otsast ja raske oli leida midagi sellist, mis oleks korralik olnud. Aga ometi repressiivpoliitikat, küüditamist ja rahva hävitamist oskasid nad ellu viia metoodilise ja läbimõeldud täpsusega,» lisas meer.

80 aastat tagasi pandi loomavagunis teele ka nelja-aastane Ants Jaanson, kes koos emaga ja venna Uno Jaansoniga Tomski oblastisse asumisele saadeti. «Meil kõigil on omad mälestused, kes on saanud tunda nõukogudelikku võimu «hoolitsevat» kätt kõigi maade proletaarlaste ühinemise loosungi all. Aga tegelikult viidi umbes 10 000 inimest väevõimuga kodudest minema Venemaale,» meenutas ta. Oma isa ei näinud Jaanson pärast seda enam kunagi, sest juba 1942. aasta 8. jaanuaril suri ta vangilaagris.

Mälestustseremoonial kõnelenud panid kõigile hingele, et inimsusevastaseid kuritegusid kantaks ikka mälestustes edasi – nende eest, kes sel teemal ise enam sõna ei saa võtta.

Teiste seas asetasid pärjad Rukkilille monumendi juurde Eesti Memento liidu, Eesti endiste poliitvangide liidu ja Murtud Rukkilille ühingu esindajad.

Tagasi üles