Tänavu tiriti Peipsi järvest välja 847 kalavõrku, mis olid sinna risuks jäänud

Peipsi tragimisel vanasse võrku kinni jäänud tuur. FOTO: Keskkonnaamet

Selleks aastaks on tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talgud Peipsi järvel lõppenud. Keskkonnaameti töötajad, kutselised kalurid ja harrastuskalamehed korjasid juuni alguses nelja talgupäevaga Peipsilt kokku ja tõid kaldale üle 700 vana kalavõrgu.

Keskkonnaameti juhtivinspektor Ivo Kask ütles, et kui lisada sellele kogusele ka enne tragimistalguid järelevalve käigus eemaldatud 116 võrku, siis on 2021. aasta jooksul Peipsist välja toodud 847 vana nakkevõrku kogukaaluga peaaegu 10 tonni.

«Lisaks leidsime ka ühe mõrrajada nelja mõrraga Lämmijärvest. Mõrrajada omanik õnnestus meil sellel korral välja selgitada ja mõrrad omanikule tagastada,» selgitas Kask.

Talgud läksid hästi

Kuigi Peipsi puhastustalgud on lõppenud, leitakse ilmselt üksikuid vanu võrke suve jooksul veel. Ivo Kase sõnul võib talguid aga õnnestunuks lugeda, sest kokku kogutud võrkude arv oli päris suur. «Järvejää liikus sel kevadel esmalt Peipsi põhja- ja kirdekaldale ja seejärel mõne nädala möödudes tõi tugev tuul allesjäänud jää läänerannale,» selgitas ta. «Koos jääga jõudis meie randa ka arvukalt Venemaa poolel püügile asetatud võrke ja seega oli tööd Venemaalt meie randa jõudnud võrkudega rohkem kui näiteks eelmisel aastal.»

Talgupäevadel aga ilm ei seganud ja töö edenes hästi. Ivo Kask tundis head meelt ka selle üle, et igal aastal tuleb seda tööd appi tegema palju kutselisi kalureid ja harrastuspüüdjaid. «On näha, et puhas järvevesi on kõikidele oluline,» tõdes ta.

Surmalõksud kaladele ja lindudele

Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need ohustavad veekogus elavaid kalu, on ohuks veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. Tormidega kaldale uhutud vanad püügivahendid on ohuks ka roostikus elavatele veelindudele ja loomadele. Tänapäevad võrgud on valmistatud sünteetilistest materjalidest, mis lagunevad veekogu põhja jäädes aeglaselt ning on võimelised kala kinni hoidma pärast maha jätmist või kaotsiminekut veel pikka aega.

Suur osa koristustalgutel avastatud püügivahenditest on läinud kaluritel kaduma ebasoodsate ilmaolude tõttu. Seepärast loodab keskkonnaamet, et võrgupüügiga tegelevad kalurid käituvad aasta-aastalt vastutustundlikumalt ning ekstreemse ilmaga püügiga ei tegele.

Aasta tagasi võttis tragimistalgutest osa president Kersti Kaljulaid. FOTO: Kristjan Teedema

Keskkonnaamet (enne asutuste ühinemist 1. jaanuaril 2021 keskkonnainspektsioon) on Peipsi tragimise talguid korraldanud 2006. aastast. Selle aja jooksul on avastatud ja kaldale toodud enam kui 10 000 võrku. Kui need võrgud ühte jadasse asetada, oleks selle kogupikkus üle 700 km.

Tragimise arvud

Talgupäevad 31. mail, 2. juunil, 7. juunil ja 9. juunil.

Nelja tragimise päevaga toodi kaldale 731 võrku, 6 püügivahendi ankrut ja 4 püügivahendi tähistuslippu. Kaldale toodud püügivahendite kaal oli kokku 8,5 tonni.

Kalureid osales tragimistel 13 paatkonda, harrastuskalapüüdjaid 3 paatkonda. Keskkonnaamet oli talgutel väljas 8 veesõidukiga.

Tragimisel osalejate panus töötundides on ligikaudu 1000 tundi ehk 102 tööpäeva.

Veesõidukitega läbiti tragimistel ligikaudu 2300 kilomeetrit.

Kaldale toodu päritolu:

Hiina võrke 380,

Venemaa võrke 375,

Soome võrke 77 ja

Eesti raamvõrke 15.

Allikas: keskkonnaamet

Tagasi üles
Back