Politsei tegi kindlaks Jõhvis naist ahistanud mehe (1)

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
2. juuni hommikul sai politsei teate, et Jõhvis Kaare tänaval lähenes üks võõras mees naisele, haaras tal käest ning kõneles naisega sobimatult seksuaalsel teemal.
2. juuni hommikul sai politsei teate, et Jõhvis Kaare tänaval lähenes üks võõras mees naisele, haaras tal käest ning kõneles naisega sobimatult seksuaalsel teemal. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Juuni alguses Jõhvis ühel juhuslikul naisel käest haaranud ja seksuaalsel teemal sobimatult kõnelenud mees õnnestus kiirelt kindlaks teha tänu fotole, mille naine sündmuskohal tegi.

2. juuni hommikul sai politsei teate, et Jõhvis Kaare tänaval lähenes üks võõras mees naisele, haaras tal käest ning kõneles naisega sobimatult seksuaalsel teemal. Naine haaras omakorda taskust telefoni järele, mispeale mees põgenes. Siiski õnnestus naisel võõrast mehest telefoniga kiirelt foto teha.

Kohale saabunud patrullid püüdsid meest piirkonnast leida, kuid too hetk teda enam asjaolude selgitamiseks tabada ei õnnestunud. Politsei alustas üksikasjade uurimiseks menetlust. Uurimises tehti kiirelt kindlaks, et tegu on keskealise kohaliku mehega.

«Mees õnnestus kindlaks teha tänu fotole, mis ahistamise ohvriks sattunud naisel õnnestus teha hetkel, mil mees põgenes. Tihti ei jõuta sellises ootamatus olukorras niimoodi reageerida, see on mõistetav. Teinekord ei pruugi ka telefoni käepärast olla. Alati tuleb sõltuvalt olukorrast hinnata ka ohtu, sest esmatähtis on iseennast kaitsta – näiteks ära joostes või siis vajaduse korral valju häälega kõrvaliste inimeste tähelepanu püüdes ja neilt niimoodi abi küsides,» märkis Jõhvi politseiuurija Raino Teras.

«Õnneks on sellised ründed äärmiselt erandlikud ja harvad. Kui aga midagi sellist juhtub, on politsei siht mitte vähem kui ründaja igal juhul kindlaks teha. Selgitada, mis ja miks juhtus ning kuidas teha nii, et edaspidi ei juhtuks,» rääkis uurija.

«Selleks, et taoliste rünnakute toimepanijad saaks võimalikult kiirelt teada, vastutusele võtta või ravile suunata ning kogukonna turvatunne taastada, tuleks võimaluse korral püüda meelde jätta nii palju tundemärke kui võimalik. Olgu siis mõni firmasilt riietel või jalanõudel, ka sünnimärk, arm või mõni tätoveering nähtavas kohas. Samuti on abistav info see, kui isik näiteks lonkab või tema liikumine või ka kehahoiak muul moel tavapärasest eristub,» kirjeldas politseiuurija.

«Selles loos oli võtmetähtsusega naise kiire ettemõtlemise võime ja hea reaktsioon teha põgenevast mehest foto, millega sai juhtunu lahendamisega edasi minna. Kas ja millist abi mehele saab anda, et hälbelist käitumist leevendada, selgitavad edasi juba vastava eriala spetsialistid,» lisas politseinik.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles