Purjutanud noor mees magas lumehanges

Vaade külmetavale Tartule.

FOTO: Kristjan Teedema

Eile toodi Tartu Ülikooli Kliinikumi noor mees, kes oli purjus peaga jäänud lumehange magama ning keda võib nüüd ähvardada mõnest jäsemest ilmajäämine.


Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm lisab sellele faktile, et tänavu talvel on neile toodud ka mõned alajahtunud patsiendid, kuid õnneks mitte eluohtlikus seisus.

Pakaseliste ilmade tervisekahjustustest rääkides tulebki Nõmme sõnul eristada külmunud patsienti alajahtunud patsiendist. Ta selgitas, et külmumine ei ole otseselt eluohtlik. Tavaliselt on külmavõetud kas näpud, varbad, nina või kõrvalestad ning halvimal juhul on võimalik neist lihtsalt ilma jääda.

Soe tulgu seest väljapoole

«Külmumise korral on oluline, et inimese soojendamine algaks seest väljapoole, mitte vastupidi,» õpetab Nõmm. «Tuleb juua kuuma jooki ja viibida soojas ruumis. Väga vale on panna külmunud käed sooja vette või suruda tundetu kõrvalest vastu kuuma ahju.»

Vahel võib külmumine tabada inimest isegi tavalises elusituatsioonis, kui ta unustab kindad koju, libiseb ja kukub ning paneb käed korraks lumehange. Järgmisel hommikul võib ta üllatudes märgata, et näpuotsad on mustad. Eriti kergesti võivad jäsemed külmuda siis, kui need on mingil põhjusel märjad.

Teine asi on alajahtumine, mis tähendab, et inimese kehatemperatuur on langenud 30–28 kraadini. Sellises seisundis inimese oskamatul aitamisel, näiteks tema jäsemete oskamatul liigutamisel, võib kätes või jalgades olev külm veri voolata otse südamesse ning selle seisata.

Eluohtlikke alajahtumisi see talv kliinikumi toonud veel ei ole. Küll on aga leitud kodudest alajahtunud vanainimesi, kes on ahiküttega majas kukkunud või külmas toas mõnel muul viisil hätta jäänud.

Väljas töötavad töömehed peaksid Nõmme sõnul hoolega jälgima õiget riietust. Algul annab töö sooja nii, et nahk läheb märjaks, kuid pärast higisena istuma jäädes on külmumise oht väga suur – kui just ei kanta spetsiaalseid rõivaid, mis aitavad niiskust kehast eemal hoida.
Sama hoiatus kehtib ka talisportlaste kohta. Eriti ohustatud on nina ning seepärast soovitab Nõmm kanda julgesti maski.

Märka kaasinimest

«Külmas olemine olgu igas mõttes mõõdukas,» sõnab Nõmm. «Arvestada tuleb mitte ainult temperatuuri, vaid ka niiskust ja tuult ning alles siis otsustada, milline oht väljas tegelikult varitseb.»

Nõmm paneb kõigile südamele, et kui keegi lamab või istub lumes, peab alati reageerima. Kui inimesega on võimalik kontakti saada ning selgub, et ta on purjus, tuleb helistada politseisse, sest ka siis pääseb ta külmast hangest sooja. Kui ta aga ei suhtle, tuleb helistada kiirabisse.

Nõmm lisab, et eelmine raske talv läks üsna hästi, ehk läheb seegi. «Üks alajahtunud patsient nädalas on meil aga ikka tavaline,» tunnistab ta.

Tagasi üles