Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Vabadussõja ajal käis ka varjatud võitlus

Copy
Kinni nabitud Nõukogude spioonide saatuse üle otsustas Tartu piirkonna üks suurimaid, 2. diviisi sõjaväljakohus, mille liikmed on pildistatud jaanuaris 1919.
Kinni nabitud Nõukogude spioonide saatuse üle otsustas Tartu piirkonna üks suurimaid, 2. diviisi sõjaväljakohus, mille liikmed on pildistatud jaanuaris 1919.  Foto: Johannes Niilus/rahvusarhiivi filmiarhiiv

Tartu on Vabadussõjas tuntud kui linn, mis langes 1918. aasta detsembri lõpus enamlaste valitsuse alla. Linn vabastati leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel 14. jaanuaril 1919. Kolm nädalat kestnud punast diktatuuri jäi meenutama veretöö Krediitkassa keldris. Tartu muutus pealtnäha vaikseks linnaks tagalas.

Sõja teisest poolest on linn tuntud ennekõike siin peetud rahuläbirääkimiste ja hiljem sõjategevusele punkti pannud lepingu tõttu.

Tartu tähtsust tagalalinnana ei saa alahinnata. Tegemist oli olulise transpordisõlmega ning linnas ja lähiümbruses asus mitu sõjategevust toetavat üksust. Nende tegevus peegeldab sõjaga paratamatult kaasnevaid nähtusi.

Tagasi üles