Linnavalitsus lubab eelarvestrateegiaga tähtsustada haridust, kultuuri ja rohepööret

Tartu raekoda. Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus saatis volikogule heakskiitmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks linna eelarvestrateegia aastateks 2022–2025. Strateegia peamiste märksõnadena tõstavad praegused linnajuhid esile haridust, kultuuripealinna ja rohepööret.

Linnavalitsus on koostanud finantsiliselt tasakaalustatud eelarvestrateegia, millega nähakse perioodi lõpuks ette ka eelarve ülejäägi saavutamist.

Linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu oma eelarvepoliitikas lähtunud sellest, et oleks tagatud linna võime viia ellu olulisi suurinvesteeringuid. «Hariduslinnana hoolitseme selle eest, et meie koolides-lasteaedades oleks tänapäevased tingimused. Suured plaanid on seoses kultuuripealinna programmiga ja uue kultuurikeskuse rajamisega ning energiamajanduse valdkonnas,» ütles ta. «Finantseesmärkideks on lisaks eelarve tasakaalule veel põhitegevuse tulemi püsiv kasv ning netovõlakoormuse kahanemine.»

Linn kavandab kõikide koolihoonete seisukorra ulatuslikku parandamist aastaks 2032. Esimesed tegevused on Karlova kooli ja Veeriku kooli rekonstrueerimine, Ploomi 1 lasteaiahoone rekonstrueerimine ning juurdeehitiste rajamine Kroonuaia kooli tarbeks.

Välja on töötatud ka lasteaedade investeeringute kava, mis näeb ette kõigi lasteaiahoonete rekonstrueerimise aastaks 2034. Igal aastal on kavas rekonstrueerida üks-kaks lasteaeda. Perioodi jooksul on suuremahulisemad tööd kavas Meelespea, Ristikheina ja Helliku lasteaias.

Muu hulgas viib Tartu aastatel ellu rahvusvahelisele žüriile välja pakutud Euroopa kultuuripealinna tegevuskava. Idee kohaselt peab jääma Tartu Euroopa kultuuripealinna 2024 pärandit kandma südalinna kultuurikeskus, milles saavad endale uued ruumid riigile kuuluv Tartu kunstimuuseum ja linnaraamatukogu.

Eelarvestrateegias kajastub nähtavalt keskkonnateadlikkuse teema, sest Tartu energia- ja kliimakava «Tartu energia 2030» elluviimine on järgnevate aastate jooksul linna üks võtmeülesandeid.

Ühe peamise tegevusena autostumise vähendamiseks on planeeritud välja ehitada kogu linna hõlmav jalgrattateede võrgustik. Esimeses etapis kuni 2024. aastani rajatakse jalgrattateede võrgustik kesklinna piirkonnas ja teises etapis 2028. aastaks ülejäänud linnas. Linna tagamaa paremaks sidumiseks keskusega ja valglinnastumisest tingitud kasvava autoliikluse vähendamiseks on kavas rajada linna piirile suurima sõiduautode koormusega punktidesse liikuvuskeskused. Lisaks on liikuvuskeskus kavandatud kesklinna Riia tänavale.