Kunstnik maalis akvedukti lumes

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Enn Tegova aitas eile kunstimuuseumis seinale panna oma «Külmunud akvedukti» (1996, õli, papp, lõuend).
Kunstnik Enn Tegova aitas eile kunstimuuseumis seinale panna oma «Külmunud akvedukti» (1996, õli, papp, lõuend). Foto: Margus Ansu

Külmast kangete huulte ja punaste põskedega kunstihuvilised lähevad täna Tartu raeplatsi viltusesse majja Enn Tegova loomingu ülevaatenäitusele ning leiavad paljude soojas toonis maalide hulgas ka ühe päevakohase.

Päevakohane tähendab siinkohal talve ja lund. Nimelt on Eesti sürrealistide üks lipukandjaid Enn Tegova andnud oma näituse muude tööde hulka ainult ühe talvise maali.

Keerulise formaadiga «Külmunud akvedukti» motiivi on kunstnik võtnud Prantsusmaalt Nimes’i linnast. Seda ümbritsevad lumised, kohati erootiliselt laugjad maastikuvormid. «Ma mõtlesin, et miks ei võiks groteski täis Emajõe Ateenas ka akvedukt olla,» ütles kunstnik.

Kuraator muuseumist

Näituse «Enn Tegova kolmmitmus» on kureerinud Tartu kunstimuuseumi hariduskeskuse juhataja Reeli Kõiv.

Kuraator on kunstipubliku ette toonud Tegova kogu loomingust väljapaneku, mis vaatleb kontsentreeritult kolme eriilmelist perioodi kunstniku varasemast loomingust: Visarite aega, hüperrealismi ja neosürrealismi. Sellest siis ka näituse nimi «Enn Tegova kolmmitmus».

«Välja on jäänud ainult tema praegune, viimase 10–15 aasta looming, mida on olnud näha aeg-ajalt mitmel pool,» ütles Kõiv.

Loomeperioodid on Tegoval küll väliselt erinevad, aga – nagu Kõiv alles eile näituse ülespanekut juhendades avastas – kõigil kolmel on sisuline ühtsus. Ja see ühtsus on kalduvus sürrealismi, metafüüsilisus.

Kunstnik ja kuraator loodavad, et veel näituse lahtioleku ajal ehk märtsi keskel tuleb trükist raamat Enn Tegova loometee kohta.

Osa teksti on kirjutanud Kristina Valdru, kes vormistas Enn Tegova loomingu uuringud paar-kolm aastat tagasi oma magistritööks. «Raamatus on ka minu enda tekste,» lisas kunstnik.

Valmimas raamat

Reeli Kõivu teada on raamatu keskmes looming, aga seda vaadeldakse loogilises seoses pidepunktidega kunstniku elust. «Selles mõttes elulooraamat, nagu neid nüüd järjest välja antakse, see ei ole,» ütles ta.

Õige napilt kirja panduna on Enn Tegova loometegevus peaaegu eranditult seotud Tartuga. Kunstnikutöö kõrval on ta aastaid töötanud kunstipedagoogina – aastast 1978 tänini on ta ametis Tartu lastekunstikoolis, kusjuures aastail 1978–2004 direktorina.

Kunstihariduse kogus ta Kaljo Põllu aegsest ülikooli kunstikabinetist, Tartu kunstikoolist (1974–1978) ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, mille ta lõpetas maali ja maalingute restaureerimise erialal aastal 2008. Tema looming on tihedalt seotud kunstirühmitisega Visarid ja sürrealistide rühmitisega Para 89.

Näitus ja raamat

• Täna kell 17 avatakse Tartu kunstimuuseumi esimese korruse näituseruumides väljapanek «Enn Tegova kolmmitmus».

• Näituse kuraator on Reeli Kõiv .

• Vähemalt kümmekond päeva enne näituse sulgemist 25. märtsil on kavas avaldada raamat Enn Tegova (65) loometeest.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles