Tartu Ülikool Maks ja Mooritsa korvpallimeeskond lõpetas tänavu Eesti-Läti liigas kuuendal kohal, mis on oodatust kõvasti kehvem tulemus. Ühtlasi on see pannud kriitikanooli pilduma endised tippmängijad ja korvpallientusiastid, kes leiavad, et Tartu korvpall vajab suuremat muutust.
Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhtimise all on korvpallimeeskond tegutsenud 21 aastat, Tartu Ülikool/Rocki koosseis on võitnud seitse korda Eesti meistritiitli, pääsenud FIBA Eurocupi turniirile ja Balti liigas final four’i ning mänginud 2008/2009 ULEB Cupis, mis praegu kannab nime FIBA Eurocup.
Kolm aastat tagasi otsustas Tartu ülikool kaotada korvpallist Rocki nime ning lõpetada profikorvpalli toetamise, et jätkata üliõpilaskorvpalliga. Milliseks võib kujuneda sel viisil Tartu korvpalli tulevik?
Valusad õppetunnid
Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonna peatreeneri Toomas Kandimaa sõnul oli lõppenud hooaeg väga keeruline ning talle kui peatreenerile karm õppetund. «Alguses saime hästi minema, aga siis hakkasid toimuma välismängijate vahetused ja tekkis murdehetk. Mängude tulemused halvenesid,» kirjeldas Kandimaa.
Positiivne oli tema hinnangul see, et Tartu oma mängijad pidid võtma liidrirolli ja võistkonna välja vedama. «Muidugi on kahju, et me hooaja lõpuks tulemust ei vormistanud,» möönis Kandimaa.
Miks leegionärid palju vahetusid? Peatreeneri sõnul olid olukorrad erinevad. «Kui keegi hakkab hästi mängima, võib ju teda väljakule vähem lasta, sest alati on oht, et keegi näeb ja ostab üle. Me lasime Will Raymanil särada ja nii läks,» vastas peatreener.
Mõne teise välismängija puhul lõikasid treenerid endale näppu: tulemus ei vastanud ootustele. Peatreener lausus, et mõni leegionär osutuski valituks sellepärast, et oli kohe saadaval. Edaspidi peab olema põhjalikum.
Tartu ülikooli kantsler Kstina Vallimäe ütles, et hooaeg oli korvpallimeeskonnale kasvamise aasta ja eesmärke ei saa seada liiga kiiresti liiga kõrgele. «Tegemist on väga noore tiimiga, aga samas moodustavad suure osa meie klubi kasvandikud. Varem oli jututeemaks, kuidas noored ei pääse esindusmeeskonda, sest ring oli täis, nüüd on neil see väljund reaalselt olemas,» rääkis Vallimäe.
Ta tõdes, et leegionärid ei olnud jätkusuutlikud ning see on treeneritele õppetunniks. «Usun, et igasugune taustakontroll on vajalik, ent see, et keegi ühel või teisel moel tiimiga ei sobitu, saab selgeks alles treeningutel. Siit saab teha järeldusi ja mina ei võta seda kui ebaõnnestumist,» nentis ta.
Kantsler oli varem korvpallifänn, kes elas saalis mängudele kogu hingest kaasa, ent praegu pole ka temal lihtne endas saali mineku vastu huvi leida. Mäng on tema sõnul vaja muuta atraktiivsemaks ja võistluslikumaks.
Endine tippkorvpallur, viiekordne Eesti meister ja Rocki korvpalliklubi juhatuse liige Tanel Tein muretseb, millal Tartu korvpallimeeskonna tulemused paranevad.
«Kuuleme juba mitu aastat seda juttu, et tuleb olla kannatlik ja noortele aega anda, aga kus on konkreetne plaan, kuidas meeskonna eelarve kasvab ja klubi edasi areneb?» küsis ta. Lisaks on Teini sõnul üha raskem leida sponsoreid, kui usk korvpalli on kadunud ja usutav plaan puudub.
Rocki korvpalliklubi juhatuse liikme, tuntud spordiajakirjaniku, spordiraamatu «Tartu Rock! Tartu Rock!» autori ning 1975. aastal Tartu ülikooli korvpallimeeskonna koosseisus Eesti meistriks tulnud Vahur Kalmre sõnul on võistkonna edu näitaja alati võit. «Spordis näitavad arengut tulemused ja kõrge tasemega välissarjades osalemine. Jutt, et noored on tublid ja arenenud, ei ole enam piisav ja tähendab, et praegune süsteem ei tööta,» rääkis ta.