Mis sikutaks Tartu korvpalli mudast välja?

Tartu Ülikool Maks ja Mooritsa korvpallimeeskond lõpetas tänavu Eesti-Läti liigas kuuendal kohal, mis on oodatust kõvasti kehvem tulemus. Ühtlasi on see pannud kriitikanooli pilduma endised tippmängijad ja korvpallientusiastid, kes leiavad, et Tartu korvpall vajab suuremat muutust.

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhtimise all on korvpallimeeskond tegutsenud 21 aastat, Tartu Ülikool/Ro­cki koosseis on võitnud seitse korda Eesti meistritiitli, pääsenud FIBA Eurocupi turniirile ja Balti liigas final four’i ning mänginud 2008/2009 ULEB Cupis, mis praegu kannab nime FIBA Eurocup.

Kolm aastat tagasi otsustas Tartu ülikool kaotada korvpallist Rocki nime ning lõpetada profikorvpalli toetamise, et jätkata üliõpilaskorvpalliga. Milliseks võib kujuneda sel viisil Tartu korvpalli tulevik?

Valusad õppetunnid

Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonna peatreeneri Toomas Kandimaa sõnul oli lõppenud hooaeg väga keeruline ning talle kui peatreenerile karm õppetund. «Alguses saime hästi minema, aga siis hakkasid toimuma välismängijate vahetused ja tekkis murdehetk. Mängude tulemused halvenesid,» kirjeldas Kandimaa.

Positiivne oli tema hinnangul see, et Tartu oma mängijad pidid võtma liidrirolli ja võistkonna välja vedama. «Muidugi on kahju, et me hooaja lõpuks tulemust ei vormistanud,» möönis Kandimaa.

Miks leegionärid palju vahetusid? Peatreeneri sõnul olid olukorrad erinevad. «Kui keegi hakkab hästi mängima, võib ju teda väljakule vähem lasta, sest alati on oht, et keegi näeb ja ostab üle. Me lasime Will Raymanil särada ja nii läks,» vastas peatreener.

Mõne teise välismängija puhul lõikasid treenerid endale näppu: tulemus ei vastanud ootustele. Peatreener lausus, et mõni leegionär osutuski valituks sellepärast, et oli kohe saadaval. Edaspidi peab olema põhjalikum.

Tartu ülikooli kantsler Kstina Vallimäe ütles, et hooaeg oli korvpallimeeskonnale kasvamise aasta ja eesmärke ei saa seada liiga kiiresti liiga kõrgele. «Tegemist on väga noore tiimiga, aga samas moodustavad suure osa meie klubi kasvandikud. Varem oli jututeemaks, kuidas noored ei pääse esindusmeeskonda, sest ring oli täis, nüüd on neil see väljund reaalselt olemas,» rääkis Vallimäe.

Ta tõdes, et leegionärid ei olnud jätkusuutlikud ning see on treeneritele õppetunniks. «Usun, et igasugune taustakontroll on vajalik, ent see, et keegi ühel või teisel moel tiimiga ei sobitu, saab selgeks alles treeningutel. Siit saab teha järeldusi ja mina ei võta seda kui ebaõnnestumist,» nentis ta.

Kantsler oli varem korvpallifänn, kes elas saalis mängudele kogu hingest kaasa, ent praegu pole ka temal lihtne endas saali mineku vastu huvi leida. Mäng on tema sõnul vaja muuta atraktiivsemaks ja võistluslikumaks.

Endine tippkorvpallur, viiekordne Eesti meister ja Ro­cki korvpalliklubi juhatuse liige Tanel Tein muretseb, millal Tartu korvpallimeeskonna tulemused paranevad.

«Kuuleme juba mitu aastat seda juttu, et tuleb olla kannatlik ja noortele aega anda, aga kus on konkreetne plaan, kuidas meeskonna eelarve kasvab ja klubi edasi areneb?» küsis ta. Lisaks on Teini sõnul üha raskem leida sponsoreid, kui usk korvpalli on kadunud ja usutav plaan puudub.

Rocki korvpalliklubi juhatuse liikme, tuntud spordiajakirjaniku, spordiraamatu «Tartu Rock! Tartu Rock!» autori ning 1975. aastal Tartu ülikooli korvpallimeeskonna koosseisus Eesti meistriks tulnud Vahur Kalmre sõnul on võistkonna edu näitaja alati võit. «Spordis näitavad arengut tulemused ja kõrge tasemega välissarjades osalemine. Jutt, et noored on tublid ja arenenud, ei ole enam piisav ja tähendab, et praegune süsteem ei tööta,» rääkis ta.

Lõppenud hooajal näeb ka Kalmre murekohta leegionäride keskpärasuses, ent samuti kohalike mängijate suundumises teistesse võistkondadesse. «Kui meeskonna juhid tunnistavadki, et leegionäride palkamine ebaõnnestus täielikult, tekib mul küsimus kuidas? ja kes selle eest vastutab?» küsis ta.

Kalmre arvates on aga veel hullem see, et Tartu tugev mängija liikus Pärnu võistkonda. «See tähendab, et Tartu ei motiveeri teda enam,» sõnas ta. Jutt käib Robert Valgest, kes alustas 2020/2021 hooaega Pärnu Sadama koosseisus.

Rocki korvpalliklubi eestvedajate eesmärk polnud varem luua uut korvpallimeeskonda, kuid nüüd on nad oma strateegia, mis puudutab Tartu korvpalli arendamist, ümber mõtestanud, mis ei välista tulevikus ka oma võistkonna rajamist.

«Me tahame anda oma panuse ja oleme uurinud võimalusi meeskonda toetada ning öelnud selgelt välja, et soovime tulla Rockiga peasponsoriks, aga ei tea tingimusi,» selgitas Tein. «Olen klubi esindajatega kohtunud ja pole saanud lepingu või toetusvõimaluste kohta siiani täpset vastust.»

«Oleme Rocki korvpalliklubi esindajatega mitu korda käinud laua taga istumas koos TÜASKi juhtide, ülikooli ja linnaga, aga meie ideed ei ole saanud rakendust. Me ei taha luua Tartusse uut meeskonda, vaid edendada ühte tippvõistkonda kõik koos, sest see on tark tee,» rääkis Kalmre.

Põhiprobleem seisneb tema hinnangul sellest, et Tartu esindusmeeskonnal puudub ambitsioonikas eesmärk.

TÜ/Rock korvpallimeeskond lõpetas tegutsemise 2016/2017 hooajal ning sellega lõppes aasta hiljem ka Tartu profikorvpall. Foto: Kristjan Teedema

Vaid võit loeb

«Ainus eesmärk, mis Tartu võistkonnal peaks olema, on mängida võrdsel või võrreldaval tasemel BC Kalev/Cramoga, mitte võidelda Pärnu või Rapla võistkonnaga madalamate kohtade eest,» toonitas Kalmre. «Kui pole eesmärki, ei tule ka raha ja tekib olukord, kus tulemused ei parane ning uued korvpallurid ei näe enam Tartu meeskonnas arenguvõimalust. Suurem eesmärk on avalikult välja öeldud alles 2024. aastaks. Aga millised on suunad järgmiseks hooajaks, ja ülejärgmiseks?»

Tema sõnul on praegu pall ülikooli käes, kes peaks võtma uue suuna korvpallimeeskonna tipptasemele viimiseks või tunnistama, et ei vea üksi välja ja vajab abi. «Sellisel kujul Tartu ülikooli korvpallimeeskond ei toimi, sest puudub raha, pole piisavalt sponsoreid, aga pole ka ambitsiooni, millele rahalist tuge otsida. Tulemused ei parane ning väljapääsu ei paista,» oli Kalmre nõutu.

Tudengikorvpallist tuleb Rocki korvpalliklubi eestvedajate arvates igal juhul välja murda ning Tein näeb siin vastutust ka TÜASKi juhil Gert Prantsil. «Seni pole keegi selgitanud ülikoolile, et sellise mudeli ning ähmaste ja lahjade eesmärkidega ei arene Tartu korvpall piisava kiirusega. Seda eesmärki ja sõnumit tuleb muuta,» lisas Tein.

Tema sõnul võivad meeskonna juhid tipptasemel korvpallist huvitatud olla, aga kui omaniku sõnum sellega kokku ei lähe, ollakse ummikus. «Soov liiga võita peaks olema juba järgmisel aastal, olenemata sellest, mida teised võistkonnad teevad. Spordis asjad nii käivadki. Praegu jääb mulje, et kui järgmisel aastal viienda koha saame, on kõik juba hästi,» nentis Tein.

Vallimäe sõnul andis möödunud hooaeg võimaluse kandvaks rolliks mängijatele nagu Robin Kivi, Hendrik Eelmäe ja Oliver Suurorg, kellest kaks valiti ka rahvuskoondise kandidaatideks. Ta lisas, et treenerid seadsid eesmärgiks noorte mängijate arendamise, mitte niivõrd tulemuse tegemise, ning arvestades olukorda maailmas, oli põhja ladumise aasta õige valik.

2024. aasta eesmärke peab ta realistlikuks. «Õige on seada ambitsioonikam eesmärk pikema aja peale. Kui eelarve oleks miljon, mängiksid väljakul tõesti leegionärid, aga kõik muutuks kommertskorvpalliks ja see pole ülikooli plaan,» tõdes Vallimäe. «Selleks ajaks on vaja võistkonda Tartu oma kasvandikke, Eesti tublimaid mängijaid ja Tartu ülikooli tudengeid. Edu ei too ainuüksi kallid mängijad ja suur eelarve, vaid väga hea komplekteeritus ning töö mängijatega.»

2018. aastal ütles Tartu ülikooli toonane kantsler Meelis Luht intervjuus Tartu Postimehele, et profikorvpalli lõpetamise üks põhjus oli selles, et meeskonda ei seostatud enam Tartuga, sest seal mängisid välismaalased ning emotsionaalne side tartlaste ja meeskonna vahelt hakkas kaduma.

Viimastel aastatel on leegionärid meeskonna nimekirjas tagasi ja see näitab Kalmre sõnul vastuolu. Kas ülikool tajub, kuidas kolme aasta tagune sõnum on ammendunud?

Kes teeb suu lahti?

Rocki korvpalliklubi juhtide kriitika on suunatud suurel määral ka linnapea Urmas Klaasi ja Tartu ülikooli kantsleri Kstina Vallimäe pihta. «Nemad vastutavad korvpalli eest, aga juba mitu aastat on lati alt läbi joostud ja keegi pole kuulnud avalikult nende suust konkreetsest plaanist,» lisas Kalmre.

2000. aastal kutsus linnapea Andrus Ansip kokku korvpalliga seotud osalised, et arutada korvpalli tuleviku üle, ja siis otsustati ühiselt, et korvpallimeeskond läheb ülikooli alla. Nüüd on vaja Kalmre sõnul teha uus vahetus ning linnapeal astuda üks konkreetne samm.

«Keegi peab välja ütlema, et midagi tuleb muuta ja hakkame koos lahendusi otsima,» nentis ta. «Linnapea roll pole üksnes emotsionaalselt võistkonda toetada, vaid tema jagab eelarvest raha ning peaks eesmärkide täitmist jälgima.»

Edukas pallimänguvõistkond on Tartule ka trump maine parandamiseks ning linnapea roll on Kalmre sõnul küsida, kas korvpallimeeskonnale toetuseks antud raha on seni kasutatud otstarbekalt ning millega selgitatakse tänavust kuuendat kohta.

Oma ideedega on Rocki korvpalliklubi esindajad pöördunud nii linnavalitsuse kui ka ülikooli kantsleri poole ning soovivad nüüd kutsuda kokku ümarlaua, kus võtmeisik on Tartu linnapea. «Tartu on väärt, et meil oleks oma tippmeeskond, kes osaleks eurosarjas, mitmekesine korvpallipüramiid ja korvpallihuvilistel võimalus kodusaalis kaasa elada tippkorvpallile,» selgitas Tein.

Tartu Rock on nimi, mida Teini sõnul võiks Tartu korvpallimeeskond pärast praeguse nimisponsori lepingu lõppemist kanda. Selle taha oleks võimalik koondada publik ja sponsorid ning Rocki nimes on usk ja ajalugu juba sees

«Tegemist oleks kogukonna korvpallimeeskonnaga, mille osanikuks ehk püsiliikmeks saab olla igaüks,» selgitas Tein. «Peame kogukonna all silmas kõiki Rocki käekäigu eest hoolitseda tahtvaid korvpallisõpru, elagu nad kus tahes Eestis või välisriigis.»

Praegu on rõhku pandud tudengitele ja Tartu omadele poistele, kuid Teini sõnul ei pea «omad» tähendama üksnes tartlasi. «Meelis Pastaku mänedžerina tegutsemise ajal tähendas see, et kui kohalikke häid mängijaid polnud, siis tuli need leida mujalt. Areneva ja ambitsioonika meeskonna puhul ei tohiks olla kõige tähtsam, kust mängijad pärit on, vaid tuleb kokku panna võitluslik hea sats, mille põhjalt omad poisid indu juurde saavad,» rääkis Tein.

Kantsler ütles Rocki korvpalliklubi eestvedajate ettepanekute kohta, et plaan on hea, aga vaja on konkreetsemat infot. «Oleme kohtunud ja rääkinud, aga jutt on kogu aeg sama. Olen kuulnud, et see on kogukonnaprojekt ja tullakse mingi rahaga toetama, kui anname taristu ja ruumid. Aga tervet vastutust meeskonna mänedžeerimise eest pole keegi välja käinud,» sõnas ta.

Vallimäe pole kindel, kas kogukonnal on olemas vajalikud tingimused profivõistkonna haldamiseks. «Me loeme korvpalli puudutavatest ettepanekutest meedia vahendusel, see pole õige. Partneritega tuleb seesuguseid asju otse arutada,» lausus ta.

Kui kaugel on Taltsi ja Kandimaa arvates Tartu profimeeskond? Kandimaa hinnangul sõltub professionaalse võistkonna loomine üksnes rahast ja millegi muu taha asi kinni ei jää.

Urmas Klaas Tartu linnapea

Tartu linnapea Urmas Klaas.  Foto: Margus Ansu

Loomulikult ei ole Tartu korvpallisõber rahul sellel aastal saavutatuga. Hooaja algul seatud eesmärgid olid tunduvalt kõrgemad.

Tean, et klubi ja korvpallimeeskonna juhid tegelevad tõsise analüüsiga, miks ei täitunud seatud eesmärgid, ja kokku on pandud plaan, kuidas süsteemse tööga edasi liikuda.

Korvpall on olnud läbi aegade Tartu spordielu üks visiitkaarte ning spordis on läbi aegade olnud igal alal paremaid ja kehvemaid aegu.

Tartu korvpallinaiskond pidi otsima ja ootama oma aega, et taas 30 aasta järel olla Eesti parim korvpallinaiskond. Praegu on nad parimad. Usun, et korvpallimeeskonna puhul ei tule meil nii kaua oodata.

Meil on usku, et akadeemilise spordiklubi korvpallijuhid leiavad lahenduse, et meeskonna tulemused oleksid lähiajal taas finaaliväärilised. Loodan, et ka Tartu korvpallisõbrad ei kaota usku. Linn mõtleb ja tegutseb kaasa.

Mis on aga väga oluline: meil on laiapõhjaline korvpallipüramiid. Tippkorvpalli kõrvale on loodud ka noortekorvpalli kasvulava, mis on edukalt käima läinud ning kust lähitulevikus sirgub uus põlvkond korvpallureid. Seega head eeldused taas Eesti korvpalli tippu tõusta on olemas. Vastandumine ei vii meid edasi, pigem tuleks leida ühine tee, kuidas edasi liikuda.

Janar Talts TÜASKi korvpalli direktor

Janar Talts Foto: Kristjan Teedema

Kriitikuid leidub alati, kuid meeskonnal tuleb keskenduda tulemuste näitamisele, mitte ajaleheveergudel sõdimisele. Meil pole mõtet lõugu laksutada, kui oleme ebaõnnestunud. Minule tundub see pidev korvpalli kirumine meedias kui poliitmäng, et kellelegi ära panna. Mina sinna ei roni.

Tõsi, eks kriitika paneb meeskonda veel rohkem pingutama, kuid üle oma varju ei saa hüpata. Andke aega atra seada. Kui on nii kiire ja suur tahtmine võistkonda teha, võib ju teha, see ei pea olema selle maja võistkond. Või teeme koostööd, aga seda tuleb arutada ülikooliga ja klubi juhtidega.

Suures plaanis on ju kõigil huvi Tartu korvpalli kõrgel tasemel arendada. Me tahame samuti, et Tartu oleks esimesel kohal ja mängiks Eestis ja Euroopas ägedaid mänge. Töötame selle nimel iga päev ja pingutame tulemuste nimel. Järgmisel hooajal tahab Talts tuua Tartu meeskonnaga koju medaleid ning palju aitab kaasa sel hooajal meie nelja mängija treenimine Tallinnas Korvpallikodus, see on omaette valuuta. Kui tänavu oli ka koondise kandidaatide listis tartlasi, siis see näitab arengut.

4 MÕTET

Tanel Tein Foto: Erakogu

• Tartu esindusmeeskonnal puudub ambitsioonikas eesmärk. (Vahur Kalmre)
• Areneva ja ambitsioonika meeskonna puhul ei tohiks olla kõige tähtsam, kust mängijad pärit on, vaid tuleb kokku panna võitluslik hea sats, mille põhjalt omad poisid indu juurde saavad. (Tanel Tein)
• Professionaalse korvpallivõistkonna loomine sõltub üksnes rahast. (Toomas Kandimaa)
• Edu ei too ainuüksi kallid mängijad ja suur eelarve, vaid väga hea komplekteeritus ning töö mängija­tega. (Kstina Vallimäe)

Tartu Ülikool Maks ja Moorits korvpallimeeskonna eesmärgid

TÜ kantsler Kstina Vallimäe. Foto: Margus Ansu

• Tartu Ülikool Maks ja Mooritsa korvpallimeeskonna eesmärgid
• Tänavu oli korvpallimeeskonna eelarve 330 000 eurot, uueks aastaks soovitakse eelarvet kasvatada vähemalt kolmandiku võrra.
• 2021/2022 hooaja eesmärgid:
• Eesti-Läti ühisliiga final four.
• Eesti meistrivõistlustelt medal.
• Eesti karikafinaali pääsemine.
• Meeskonna koosseis: seitse (+) tudengit, üks-kaks kogemustega Eesti mängijat, kaks-kolm õpilast, maksimaalselt kolm leegionäri (korraga).
• Saada publik saali, mängida atraktiivset ja võistluslikku korvpalli ning tuua medal Tartusse.
• Pikem perspektiiv:
• 2023/2024 hooajal soovitakse Tartu meeskonnaga tulla Eesti-Läti liigas meistriks ning loodetakse tõmmata saali mänge vaatama tuhatkond inimest.

Allikas: Kstina Vallimäe, TÜ kantsler