Tartus on loodusel lootust

Elurikkus Vabaduse puiestikus. Foto: Kristjan Teedema

On kena ja kosutav kõndida Tartus, kus nüüd on küllalt murusid õitsvate võililledega ja muude taimedega, mida senine tihe ja madal niitmine alla surus ja osalt lausa hävitas. Nüüd saab loodus oma mitmekesisusega linnas jälle tasapisi kanda kinnitada. Tema eelpostid on näiteks Vabaduse puiestik, millest kujuneb salumetsa tukake, ja mõned teised paigad, kus niitmisega ollakse tagasihoidlik või loobutakse sellest võimaluse piirides üldse.

Muidugi ei lähe kõik ka murudega kohe nii, nagu peaks. Oleme veel kinni arusaamas, et muru peab olema tihe madal vaip, kus ei kasva muud kui mõned spetsiaalselt selleks aretatud ja valitud kõrrelised. Aga arusaamad muutuvad ja loota on, et aegamööda ka need, kes kangekaelselt võitlevad võilillede ja muude õitsvate taimede (ning koos sellega liblikate, kimalaste, mesilaste jt) vastu, revideerivad oma seisukohti. Lõpuks võib ju inimene, kellele meeldib oma ukse ees ja akna all näha tihedat madalat vaipa, osta Vaibaparadiisist talle sobiva.

Piiritaja ehk piirpääsuke. Foto: Pau.artigas/Wikimedia Common