Tartu lennujaama endine ülem Rein Mark nõjatub Eesti lennundusmuuseumis An-2 uksele. Sellised moosiriiuliks, metsavahiks, annuškaks ja ka kukurusnikuks kutsud ühemootorilised lennukid lendasid Tartust siseliinidel Viljandisse, Pärnusse ja saartele. Taamal seisab Jak-40, reaktiivlennuk, sellised käisid Tartust Moskvasse, Leningradi, Simferoopolisse ja Odessasse. Muuseumijuht Mati Meos ütles, et ei saa kinnitada, et just need lennumasinad oleks Tartust lähtunud liinidel lennanud.
Tartu lennujaama endine ülem Rein Mark nõjatub Eesti lennundusmuuseumis An-2 uksele. Sellised moosiriiuliks, metsavahiks, annuškaks ja ka kukurusnikuks kutsud ühemootorilised lennukid lendasid Tartust siseliinidel Viljandisse, Pärnusse ja saartele. Taamal seisab Jak-40, reaktiivlennuk, sellised käisid Tartust Moskvasse, Leningradi, Simferoopolisse ja Odessasse. Muuseumijuht Mati Meos ütles, et ei saa kinnitada, et just need lennumasinad oleks Tartust lähtunud liinidel lennanud. Foto: Sille Annuk

Vabaduse koidik tähendas Tartu lennunduses äkkpidurdust, sest hääbusid riiklikult doteeritud lennuliinid ja otsad tõmbas kokku üliriigi suur sõjalennuväli. Kuid olid ka suured ootused, et Raadi sõjalennuväljast võiks saada võimas tsiviillennuväli. Kaalumisele tõusis, kas Tartu lennundus peaks jätkuma Ülenurmel või Raadil, algas omakeelne lennundusõpe, meenutab kauane Ülenurme lennujaama ülem Rein Mark.

Uus ja vana lennutehnika kõrvuti ehk An-2 ja Jak-40.
Uus ja vana lennutehnika kõrvuti ehk An-2 ja Jak-40. Foto: Erakogu

Mais 1991 tähistas Tartu lennujaam Ülenurmel 45. aastapäeva. Toona olid lennuplaanis Moskva, Simferoopol, Eestis ka Viljandi ja saared.