Hiinalinna latt- ja traataedade taga lagunevas aiamaaõhustikus on midagi erilist ja olemuslikku, mille puhul mõtled, et kui tänapäeval võetakse mitmesuguseid nähtusi kaitse alla – olgu need siis kolhoosnike kortermajad või sõrulaste mereäärsed kruusateed –, siis kas ei peaks kaitse alla võtma ka tükikest Hiinalinna.

Kuidagi on juhtunud nii, et juba mitmel aastal viivad jalad mind kevadel või suve algul Hiinalinna, sinna isetekkelisele peenarde, kasvuhoonete ja onnide maastikule. Hiinalinn ei kesta enam kaua, kuna Põhja puiestee pikenduseks vajalik teekoridor on rajatud ning peagi tuleb lahkuda ka teejoonest palju kaugematel aiamaapidajail.

Niisugune oli Hiinalinn aasta varem aprillis.

Kommentaarid
Copy