Bakalaureuseõpingud ei pea piirduma kuiva teooriaga

«Talendid Tartusse!» programm on osalejatele Karolin Ossipile ja Andres Reintamile avanud mitmeid uksi. Foto: Sille Annuk

Selleks et kõige andekamatel tudengitel ülikoolis esimestel aastatel igav ei hakkaks, lükkas Tartu ülikool kaks aastat tagasi käima programmi «Talendid Tartusse!».

Sel õppeaastal algab kolmas programm, millega ülikool soovib pakkuda enese proovilepanekut neile noortele, kes on gümnaasiumi lõpuklassis millegagi silma paistnud, näiteks osalenud olümpiaadidel või saanud riigieksamitel kõrgeid punkte.

Kuna mõned õpilased on bakalaureuseõpingute alguse väärsed teadmised juba gümnaasiumis omandanud, pole neil ülikoolis põnev ja nad kas langevad välja või siis otsustavad juba eos välisülikooli kasuks, kus on arenguvõimalusi rohkem, nentis Tartu ülikooli teaduskooli võistlus- ja õppekorraldusspetsialist Kelli Hanschmidt.

Et helgete peade lahkumist vältida, paneb programm «Talendid Tartusse!» andekad tudengid loengupingi nühkimise kõrval kohe praktilisse keskkonda. Osaleda saab teadus- või ettevõtlusprojektis, aga ka noore õpetaja projektis.

Hea hüppelaud

«Teadusprojektide juurde muidu naljalt ei saa, sest pole rahastust ega tutvusi,» lausus Hanschmidt. «Selle projekti põhieesmärk oligi uksi avada ja pakkuda õpilastele võimalusi, mille ligi nad niisama ei pääseks.»

Võrust pärit majandusteaduse üliõpilane Karolin Ossip liitus ettevõtmisega selle esimesel aastal, kui sai pärast gümnaasiumis majandusolümpiaadil osalemist ülikoolilt kutse nii õpingutele kui ka talentide programmi.

Kandideerimiseks tuli saata motivatsioonikiri ja valida tegevussuund. «Saatsin midagi kiirelt ära. Ei teadnud, mis see endast kujutab,» rääkis Ossip, kes kipubki enda sõnul olema pisut rutakas. «Mõtlesin, et kui programmi saan, siis vaatan edasi, kui ei saa, ei juhtu ka midagi.»

Kelli Hanschmidt, programmi «Talendid Tartusse!» eestvedaja

Teadusprojektide juurde muidu naljalt ei saa, sest pole rahastust ega tutvusi.

"Talendid Tartusse" programmi eestvedaja Kelli Hanschmidt.

Nüüd on Ossip programmi kaudu saanud kaasa teha ülikooli neuroturunduse laboris, kus üks tööriistu on pilgujälgimisprillid. Nendega on ta muu hulgas uurinud seda, kas inimesed Postimeest lugedes reklaame märkavad ja missuguseid reaktsioone nende nägemine esile kutsub.

«See on hästi hea hüppelaud olnud,» lausus ta. Kohene kokkupuude aine praktilise poolega andis talle indu edasi tegutseda: möödunud sügisel asutas ta kahe mõttekaaslasega ülikooli investeerimis­klubi, kus on nüüd juba üle 200 liikme.

Igal aastal valitakse programmi kuni sada noort, ent kaks aastat väldanud programm pole kummalgi aastal kõiki kohti täis saanud. «Esimesel aastal oli 50 osalejat. Sel õppeaastal oli aktiivseid toimetajaid 62,» ütles Kelli Hanschmidt.

Isemoodi seosed

Avaldusi on laekunud küll pisut rohkem ja vastu on võetud ka neid, kes pole formaalselt kõiki tingimusi täitnud. «Hästi suur osa on motivatsioonikirjal, kus saab oma soovi meile põhjendada,» rõhutas Hanschmidt.

Nii jäi talentide programmi eestvedajatele silma Tartu noormees Andres Reintam, kes oli gümnaasiumis kirjutanud uurimistöö naftatöötlustehases eraldatud bakteritüvede lagundamisvõimest. Töö sai ka rahvusvahelisel konkursil Google Science Fair auhinnalise koha.

Hoog sees, jätkas Reintam bioloogia ja elustiku kaitse õpingute kõrvalt sama teema praktilist uurimist ülikooli rakendusviroloogia töörühmas. «Mul on tänu sellele loengute ajal hoopis teistsugused seosed. Avastan, et jaa, see on see mikroskoop ja seda ma olen küll kuulnud!» kirjeldas ta praktika kasulikkust.

«Talendid Tartusse!» on Hanschmidti sõnul end seni igati õigustanud. Projektid ja teadlastega kaastegevuse võimalus on noortele andnud palju rohkem väljavaateid ja tööpakkumisi juba õpingute alguses. Nii Ossip kui ka Reintam on ka praegu oma kõrvalprojektides tegevad, kuigi programmi rahastusel põhinev töö lõppes pärast esimest aastat.

«Ainult ühisüritused on kannatada saanud,» ütles Hanschmidt. Paljud plaanitud väljasõidud ja kohtumised on viimasel aastal mõistagi ära jäänud või toimunud virtuaalselt.

Jätkulootust on

Oma tegevuse pidi veebi kolima ka noore õpetaja suuna valinud Tallinnast pärit arstiteaduse tudeng Gleb Kudrin, kes tundis juba gümnaasiumis, et tahaks oma teadmisi kellegagi jagada. Programmi abil asus ta teaduskooli juures juhendama inglise keele huviringi «English with Confidence» («Inglise keel enesekindlalt»).

Esialgu ootas ta keelerühma kümmet inimest, aga tahtjaid oli poole rohkem. Nii tuli avada teinegi rühm. «Tahtsingi välja selgitada, kas õpetamine on selline asi, mis pakub mulle huvi,» sõnas Kudrin. «Praegu saan kindlalt öelda, et jah, pakub küll!»

«Talendid Tartusse!» alustab tänavu oma kolmandat ja viimast aastat, otsa lõpeb nimelt ülikooli arengufondi rahastus. «Nüüd ongi plaanis vaadata, kas asi töötab ja kas seda tasuks ka edaspidi teha,» ütles Hanschmidt. Tema sõnul on ülikool seisukohal, et jätkata pigem tuleks, aga see nõuab teistsugust rahastust.

Seni osavõtnud on mõlema käega kandideerimise poolt. «Kõik tuleb ära proovida. Kahetseda jõuab terve elu!» sõnas Ossip. Samamoodi julgustas Reintam omast kogemusest taotlust esitama isegi siis, kui tundub, et kõik eeldused ei ole täidetud.

Programmi kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.teaduskool.ut.ee/et/ulikoolilt/talendid-tartusse.