Video ⟩ EMO töötajad lõid filmi kahest patsiendist. Mis juhtub erakorralise meditsiini osakonnas?

Erakorralise meditsiini töötajad panid kokku filmi, kus kaamera näitab seda, mida inimene kogeb, kui ta satub vigastuse või ootamatu haigestumise tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Loodetavasti ei juhtu tõsiseid vigastusi täna, Tour of Estonial, mil linn on täis rattureid. Tõsiselt haigestuda võib inimene aga ka oma kodus või maja ees ja siis on vaja, et abi oleks alati olemas.

Filmi üks kokkupanijaist on Tartu kiirabi õde Martin Kaljuorg, kes hoidis ise ühte kaamerat, aga elas sisse ka patsiendirolli. Ta kõrval töötas foto- ja filmivaldkonnas pädev Maanus Kullamaa.

Üks päev võtteid ja teine montaaži, tulemuseks kolme ja poole minutiline dokumentaal, kus vaataja saab kaasa elada kahe EMO-sse sattunud patsiendi teekonnale. Ühte on tabanud hommikul ärgates tugev seljavalu ning teise rulasõit lõpeb paari kvartali kaugusel kodust avariiga, kus teine osapool on nurga tagant ootamatult välja ilmunud auto.

Ekraanil vilksatavad kiirabi- ning erakorralise meditsiini töötajad teevad haiglaski sedasama tööd ning nende rollitäitmised näitlemisoskusi ei eeldanud. Video on valminud Eesti õdede liidu intensiivõenduse seltsingu ja Eesti erakorralise meditsiini arstide seltsi ühistöö tulemusena.

EMOs ootaja hirmud

Õde Martin Kaljuorg meenutas ka, et tegelikult on ta ise samuti ühel korral ootamatu haigestumise tõttu EMOsse pöördunud. Nii nagu filmis, sai ta päriseluski kõigepealt järjekorraautomaadist numbri ja istus siis triaažiõe ette toolile, et vastata küsimustele.

«Mina loomulikult teadsin, mis mind ees ootab, kuna õena aitan ma iga päev selliste probleemidega inimesi,» rääkis ta. «EMO ootepingil olijad on seevastu hoopis teises olukorras – kõik on tundmatu ja võõras. Erakorralise meditsiini päeva üks eesmärke oli muuta kardinate varjus toimuv läbipaistvaks.»

Erakorralise meditsiini päeva, 27. maid, tähistasid arstid ja õed sel nädalal mitte aga ainult ühe filmi loomisega, vaid paljude videoklippide sotsiaalmeediasse saatmisega. Inimestelt tänavalt ja oma pere ringist küsiti, mida tähendab erakorraline meditsiin. Kõiki neid klippe on võimalik näha, kui kasutada Facebookis märksõna #erakorralinemeditsiin.

Euroopa erakorralise meditsiini arstide selts leiab igal aastal rõhuasetuse või teema, miks valdkonnale tähelepanu tõmmata. Tänavune loosung on «Me oleme teie jaoks olemas», mis ei tähenda aga erakorralise meditsiini spetsialistide poole kergekäelist pöördumist, vaid tõsiste murede, vigastuste või ootamatute haigestumiste tõttu abi küsimist.

Valutab siit ja torgib sealt

Erakorralise meditsiini arsti Kuido Nõmme viimase aja valved näitavad, et koroonarežiim on nii-öelda läbi saamas. See tähendab, et kui koroonaepideemia tõttu oli talvel ja varakevadel EMOsse pöörduvaid tavaprobleemidega inimesi vähe ja meedikutel jäi enam aega ja ruumi selleks, et aidata koroonahaigeid või koroonakahtlusega patsiente, siis kolm nädalat tagasi kõik muutus.

Erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm. Foto: Sille Annuk

«Nüüd on tavajuhtumitega pöördujate arv hüppeliselt kasvanud, sagedased tulijad on kergete kaebustega noored inimesed, kel valutab ja torgib siit või pistab sealt või on enesetunne halb ja nõrkus peal,» kirjeldas Kuido Nõmm.

Ka on inimestel suur trombikahtlus, kuna vaktsineerimisega seotult on niisugusest kõrvalmõjust palju räägitud. Loomulikult vaadatakse hoolikalt läbi kõik patsiendid, kes vaktsineerimise järel halva enesetunde pärast kurdavad. «Aga mõned hea tervisega inimesed on vaktsineerimatagi seepärast hirmul. Samas – tromb ei pea olema vaktsineerimisega seotud,» selgitas Kuido Nõmm. «Tromboos on tõsine haigus, mis tekib teatava geneetilise eelsoodumuse korral. Tromb võib liikvele pääseda ühes kohas ja sattuda mujale. Kui see jõuab ajuarterisse, võib see põhjustada ajuinsuldi, kui südame veresoonde, siis südamelihase infarkti, kui muusse piirkonda, siis näiteks jäseme või soole verevarustuse häire. Sellised haiged jõuavadki kõigepealt just erakorralise meditsiini osakonda. Tromb võib aga ka iseenesest lahustuda, kuna inimene on bioloogiline mehhanism ning suuresti iseparanev.»

Piiri tõmbamine suure ja väikese tervisemure vahele on inimeste jaoks mõnikord raske, ometi võiksid nad mõista, et EMOsse tulek ei peaks olema kergekäeline otsus. Väiksemate kaebuste puhul saab abi perearstilt ja pereõelt.