Video ⟩ Munakivid nüpeldavad Tartu grand prix’ sõidul ratturite keha

Homsel Tartu grand prix' grupisõidul tuleb osalejatel pressida 16 korda üles Lossi tänava munakivitõusust ning laskuda sama palju kordi munakividega kaetud Vallikraavi tänavat mööda, mis peksab valusalt läbi kogu keha, tõdes 10-kilomeetrist võistlusringi proovinud Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

Lossi mäest üles väntamine on ebameeldiv ja kurnav, kirjeldas Pullerits, sest munakivid on seal ümarad ja libedad. «Nii kui tagumiku sadulast püsti ajad, hakkab ratas su all kivide vahel tantsima ning osa vändapöördest läheb tühja,» ütles Pullerits.

Varasematel Tour of Estonia Tartu GP etappidel, mil tuli üles pedaalida asfaldikattega Jakobi mäest, on Eesti ratturid rääkinud, et sealt suudavad neist kõik 7–8 korda enam-vähem muretult üles sõita, aga kui seda tuleb teha tosin ja rohkem korda, hakkab see juba valusalt jalgele.

«Seega saab olema huvitav pärast kuulda, mida ütlevad nad Lossi tänava hullu tõusu kohta,» sõnas Pullerits.

Tema sõnul pole sugugi kergem Vallikraavi tänava laskumine, kuhu saab Kuradisilla alt laskudes minna kiire tempoga. Ta kirjeldas, et enne endist kunstimuuseumi ootab vasakkurv, kus tuleb külili lendamise vältimiseks igal juhul hoogu maha pidurdada, sest munakivid, küll palju ühtlasema pinnaga kui Lossi tanava omad, on salakavalalt libedad, seda ka kuiva ilmaga. Lisaks luurab seal arvukalt lohke ja ebatasasusi, mis võivad hakata ratast viskama, hoiatas Pullerits.

Kuid kõige kohutavam on tema kogemuse põhjal see, et Vallikraavi tänava laskumise lõpus tunneb kogu keha, ennekõike tunnevad käed, et on totaalselt läbi raputatud ja väristatud. «Vibratsioon on seal meeletu!» rääkis Pullerits. «Ühe korra elasin selle laskumise üle, aga teist korda enam ei tahaks, enamatest kordadest rääkimata.»

Pullerits prognoosis, et laupäeval tuleb Tartu GP ringil karm võidusõit, kus grupp laguneb kiiresti tükkideks ning kus ratturid saavad metsikut vatti.