/nginx/o/2019/09/05/12530835t1h28c6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/23/13798299t1h785a.jpg)
Tartus 27 aastat balleti edendanud Ida tantsukool sulges selle aasta alguses uksed. Otsus oli suuresti seotud sellega, et jaanuaris lahkus meie seast kooli eestvedaja ja üks loojatest Tiit Lilleorg.
Fleur astub Ida tantsukooli jälgedes ning ballett elab edasi
/nginx/o/2021/05/23/13798301t1hfb1b.jpg)
Kui lapsevanemad selle ootamatu uudise said, otsustas üks neist initsiatiivi haarata ja leida lahendus, et tantsukool saaks tegevust jätkata. Teekond läks üle kivide ja kändude, kuid Ida tantsukooli tööd jätkab nüüd Tammelinnas tegutsev MTÜ Carol all tegutsev tantsu- ja balletikool Fleur, mis pakub professionaalse balleti ja nüüdistantsu väljaõpet.
Šokk ja ehmatus
Ida tantsukooli sulgemine tuli šokina kõigile: tantsuõpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele. Üks viimastest, oma tütre nelja-aastaselt balletitrenni viinud tantsustuudio Carol asutaja Signe Jõgi otsustas, et tuleb leida parem võimalus treeninguid jätkata. «Kui sügisel tabas meid koroonalaine, jäi ka Lilleorgude pere haigeks ning Tiit Lilleorg ei taastunudki sellest,» rääkis Jõgi.
Tiit Lilleorg vedas Ida tantsukooli organisatoorset poolt ning tema rolli asendamist pidasid leinavad pereliikmed liiga keeruliseks. Jaanuaris teatas Tiit Lilleoru tütar Kristiina Lilleorg õpetajatele ja lapsevanematele raskest otsusest kool sulgeda. «Esmalt rääkis ta pika jutu ja siis tuli see pauk. Alguses tundus, et ühtki lahendust ei paista. Üle kümne aasta tantsimisega tegelenud lastel polnud järsku enam kuhugi minna,» tõdes Jõgi.
Ka Katrin Tammjärve, kes lisaks tantsuõpetamisele oli viimased kuud Ida tantsukoolis Tiit Lilleoru kõrval abis, ehmatas uudis alguses ära. «See oli ikka šokk, sest olime juba Tiidu pärast niigi kurvad ning siis sain järsku aru, et nüüd tantsimisega enam edasi tegeleda ei saa,» ütles Tammjärv, kes on balletiga seotud juba seitsmeaastasest saati.
See oli ikka šokk, sest ma sain aru, et et nüüd tantsimisega enam edasi tegeleda ei saa, meenutas tantsuõpetaja Katrin Tammjärv.
Üks legendaarsemaid tantsuõpetajaid Juri Petrov kuulas info ära ning jäi mõttesse, et kuidas küll sai selline asi päevapealt juhtuda. «Samas teadsin, et lapsed tulevad minuga kaasa, kuhu iganes ma lähen, ja võtsin alguses suuna Vanemuise teatrisse,» rääkis Petrov.
Ida tantsukooli lõpetanud, ennast Norra kunsti- ja balletiakadeemias koolitanud ning nüüd uues tantsukoolis lavalist suhtlust õpetav Laureen Laar oli esialgu samuti segaduses. «Ühelt poolt tuli info Ida tantsukooli sulgemisest, teisel hetkel helistas mulle Signe Jõgi ja rääkis lahenduste otsimisest. Teadsin kohe, et tahan kaasa aidata koolile, kust olen ise välja kasvanud,» rääkis Laar.
Jõgi võttis Kristiina Lilleoruga ühendust ja pakkus välja, et ehk saab tegevust jätkata Caroli tantsukooli all. Pärast lühikest mõtlemisaega jäi Kristiina Lilleorg nõusse.
Palju takistusi
Täis lootust võttis Jõgi ühendust tantsuõpetajate Katrin Tammjärve ja Juri Petroviga, kes ütlesid talle esmalt kindla ei. «Tundsin, et roheline tuli on olemas, aga nüüd polegi enam õpetajaid, kes lapsi juhendaksid. Õnneks nõustus Juri minuga siiski kohtuma,» lausus Jõgi. Kohtumisele tuli ka Tammjärv ning pärast vestlust olid kõik ühel meelel, et tantsukooli tuleb jätkata.
Kui õpetajad olid olemas, tekkisid järgmised mured: kust võtta raha ruumide väljaehitamiseks ning kas lapsevanemad tulevad ideega üldse kaasa. Algasid stressirohked nõupidamised.
Lapsevanemad olid skeptilised, kas uus tantsukool läheb arvesse samaväärse balletikoolina ning kas lõpetajad saavad arvestatava lõputunnistuse. «Kristiina Lilleorg viis mind õnneks kokku juristidega, kelle abil oleme jõudnud tulemusele, et oleme tõsiselt võetav igas mõttes,» kinnitas Jõgi.
Pinnale jäid aga endiselt rahamured. Tiit Lilleorg oli valinud välja ruumid, kus Ida tantsukooli tegevust jätkata, kuid nende eelarve osutus ligi 60 000 euroni ning sellise summaga ei olnud Tartu linnavalitsusel võimalik tantsukooli toetada.
Kui õpetajad olid olemas, tekkisid järgmised mured: kust võtta raha ruumide välja ehitamiseks ja kas lapsevanemad tulevad ideega üldse kaasa.
Jõgi oli varem aga näinud üht Tammelinna ruumide kuulutust, mille kohta Lilleorud olid öelnud, et need ei sobi suuruse poolest. «Rääkisin uuesti Katrini ja Juriga, läksime koos vaatama. Nemad kiitsid saalid heaks, sest juba asukoht oli sobiv,» rääkis Jõgi. Ta tutvustas linnavalitsusele neid ruume ning reservfondist leidis linn vajaliku summa.
Veebruari alguses saadi ruumid kätte ning kõige olulisem, aga ka keerulisem oli leida ehitajad õige tantsupõranda jaoks. Lisaks tuli uuele tantsukoolile mõelda nimi, mis oleks seotud ka Tiit Lilleoru mälestusega. Lapsevanemate pakututest jäi sõelale Fleur, mis tähendab prantsuse keeles lille.
Noored ja vanad
Sellest nädalast saavad lapsed lõpuks terve rühmaga koos treenida. Fleuri tantsukoolis juhendavad õpilasi Katrin Tammjärv, Juri Petrov, Laureen Laar, Sigrit Kont ja Svetlana Unt. Praegu õpib Fleuris 28 last. Neist 18 tuli üle Ida tantsukoolist, neli last Caroli tantsustuudiost ja kuus võeti vastu katsetega.
Õppida saab balletti, nüüdistantsu, ajaloolist tantsu, karaktertantsu, akrobaatikat, lavalist väljendusoskust ning plaanis on alustada ka beebivõimlemist. Kõige nooremad balletitantsijad on kolmeaastased, vanimad üle 60 aasta vanad.
Laureen Laar ütles, et Fleuri tantsukoolis tunneb ta, kuidas saab õpetajana kasvada ning kogu tantsuõpetajate tiim on üks pere. Katrin Tammjärve sõnul tuleb veel tegeleda vana pagasiga, kuid eesmärk on õpetada noored tantsijad iseseisvamaks. Juri Petrov on endiselt laste lemmik ning tunneb uutest saalidest suurt rõõmu.
Signe Jõgi ei suuda sõnades väljendada tänu, mida ta tunneb Lilleoru perekonna vastu: «Olen läbi katsumuste saanud nende inimestega headeks sõpradeks. Nad andsid mulle üle oma kõige väärtuslikuma elutöö ja minu oma elu sai uue mõtte.»
/nginx/o/2021/05/23/13798302t1hbe03.jpg)
/nginx/o/2021/05/23/13798300t1hdee5.jpg)
Kristiina Lilleorg, Tiit Lilleoru tütar
Minu vanemate hinnangul oli Ida Tantsukool just oma viimaste tegevusaastate jooksul silmitsi elulise väljakutsega: kuidas tagada ennast realiseerinud professionaalsele koolile jätkusuutlikkus. See on väga tänuväärt, et Tartu linnavalitsus toetas meid pearahasüsteemiga ning lisarahastust pakkusid erinevad projektid ja annetused, aga süsteemset tegevustoetust ei leidunud ja omarahastuse võimekus vähenes. 2020. aasta osutus kooli tegevusele viimase kümnendi raskeimaks: see algas lootustandva partnerlusega Forseliuse kooliga, kellega linnavalitsuse toel uute tööruumide osas koostöö loodi. Eelnevalt oli Ida tantsukool oma õppetegevust pidanud eri asukohtades Tartus, kuid nii osade tööruumide amortiseerumine, omanike uued plaanid kui ka vajadus koolitegevus ühise katuse alla tuua, viis Tiit Lilleoru uute ruumide otsinguile. 2020 aasta sügiseks oli selge, et loodud partnerlus Forseliuse kooliga ei jää osapoolte erimeelsuste tõttu püsima ja Tiidu kui juhataja mure kooli igapäevase ellujäämise üle lisandus olemasolevale pika perspektiivi ja püsirahastuse muredele.
Õnnetus ei kannata sageli üksindust ja nii jäid Alla ja Tiit – veel koolitööd tehes ja aktiivselt uusi ruume otsides – koroonasse, mis jättis nad teovõimetuks. Allat tabas haigus alguses ägedamalt, kuid aja kulgedes jäi Tiit uhe raskemasse seisu ja oli aasta lõpuks koomas.
Tahan ära märkida, et kvaliteetse balletihariduse pakkumiseks on rida tingimusi, mis on seotud selle elukutse eripäraga. Üheks tingimusteks on nõuetele vastavad tööruumid koos erivarustusega. Nende olemasolu ei ole luksus, vaid hädavajadus säärase hariduse tagamiseks. Kui detsembriks oli selgunud, et käesoleva aasta jaanuarist Idal enam vanemate klasside tööruume pole, jäi kooli eksistents küsimärgi alla ja seda just Tiidu intensiivravi osakonda sattumise hetkel.
Kui jaanuaris 2021 tabas meie pere – julgen öelda, et nii Lilleorgude kui ka Ida Tantsukooli pere – kõige valusam hoop isa ja koolijuhataja surma näol, oli see muuhulgas viimseks mitmetest hoopidest Ida Tantsukooli olemasolule tema algsel kujul.
Ida tantsukooli lõi ja tagas Alla ja Tiit Lilleoru tandem, Tamara Korreveski ja paljude teiste kaasluses. Nad olid kui ühe südame kaks poolt, mis kandsid kooli mõtet ja teostust, kogu organismi (kooli õpetajapere, laste ja lapsevanemate) asendamatul toel. Südame-tandemi uhe poole hukk ja teise poole raske haigus ja sügav lein said küll saatuslikuks Ida tantsukooli olemasolule, kuid ei olnud kahjuks selle ainsaks põhjuseks. Mu isa kaotus on korvamatu, kuid korvamatu on ka minu isa ja ema elutöö järsk lõpp: võimatus tagada süsteemne tugi tulemuslikule erakoolile, mis oleks ehk võimaldanud tema kestust ka pärast Alla ja Tiidu lahkumist. Otsus kool sulgeda tuli Allale ja mulle väga raskelt. Ja lähtus mitte võimatusest või soovimatusest kooli edasi viia, vaid võimatusest säilitada tema tegevus sama-tasemelisel ja üha areneval kujul, nagu balletikunst seda nõuab ja väärib.
Aga, nagu mu isa Tiit, elan alati lootuses ja vaatan tulevikku positiivselt. On imetore, et Ida kooli lapsevanemates, õpetajates, endistes ja praegustes õpilastes ja partnerites on leidunud nii palju kooli vaimu ja tegevuse alalhoiu soovi. Meil on hea meel, et Ida on end paljudesse hingedesse jäädvustanud ja on nüüd ehk juureks uutele plaanidele ja koolitegevusele. Alla soovis Ida lõpu otsusest peale kõiges talle võimalikus koolipere toetada: lapsi teistesse balletikoolidesse soovitada või siis uue kooli loomist toetada, millest viimane ka meie kõigi rõõmuks nüüd teoks on saanud. Ida kooli vara – varustus ja aastate jooksul valmistatud unikaalse erialased lavakostüümid – on uues koolis parima kodu leidnud.
Uus kool Fleur on seadnud sihiks professionaalse balleti õpetuse andmise, aga ka laiema tantsuprofiiliga treeningute tagamise. Kooli arengut on võimatu prognoosida, kuna ta on oma tegevust alles alustanud, ja see hinnang ei kuuluks ka minu profiili. Me hindame aga kõrgelt soovi Ida mantlipärijaks olla ja soovime neile südamest edu ja kõrget lendu, Alla, minu ja kindlasti ka Tiidu vaimu poolt. Endiselt püsib keeruline koroonaviiruse piirangutega seotud aeg ning loodan väga, et järgmisest hooajast saab kool juba täiel määral tööd alustada.