Galerii ⟩ Tähtvere õunaõiepäeva kohvikupidajad vihmast ei heitunud

Kuigi pühapäev tõi kaasa kõva vihmasaju, ei jäänud esimene Tähtvere õunaõie kohvikute päev pidamata. Kodukohvikute pidajad sättisid küpsetised varju alla ja külastajad haarasid vihmavarjud kaasa.
 

Viis minutit enne kohvikutepäeva algust sättisid Taara puiestee 6 maja noorperenaised, Liis ja Emma Weidebaum ning Maria, Iiris ja Karina Peedimaa, enda tehtud hõrgutised kortermaja välisukse vahele paigutatud lauale. Nende ühepäevane kohvik kandis nime Õiesära kohvik.

Menüüs olid kaneelisaiad, erinevad küpsised ja šokolaadiplaadikook. Hinnad olid ka taskukohased, magusa ampsu sai soetada juba viiekümne sendi eest.

Maria Peedimaa sõnas, et neil oli enne kohviku avamist tüdrukutega koosolek, et mida menüüsse panna. Liis Weidebaum täiendas, et eesmärk oli pakkuda midagi, mis neile endile maitseb ning mille valmistamisega nad ise hakkama saavad. «Emad ainult natukene aitasid,» sõnas Liis.

Õiesära kohviku noorperenaisi aitas avamispäeva hommikul ka Liisi ja Emma isa Sten Weidebaum, kes tõi korterist kohvikuleti juurde põrandalambi, et kohvikuesine hämar ei oleks.

Sten Weidebaum, kes on ka Tähtvere seltsi üks eestvedajatest ja õunaõie kohvikutepäeva ellu kutsujatest, oli meeldivalt üllatunud, et osalejaid uuele sündmusele nii arvukalt jagus. «Täna on avatud üle kümne kohviku, loodame, et sellest vihmast hoolimata inimesed ikka leiavad need üles,» sõnas Weidebaum. «Kui päeva lõpuks midagi veel menüüst kätte jääb, siis ehk hõikame netivahendusel välja, mis veel saadaval ja hakkame kasvõi ise kulleriteks ja viime tõukeratastega soovijaile toidu koju,» pakkus Weidebaum.

A. H. Tammsaare tänaval avas perekond Jaagusoo garaažikohviku, kus peretütred Liisa ja Triinu pakkusid ema, isa ja vanaema valmistatud hõrgutisi. Lisaks kohvikulaule seisis garaažis tumesinine läikiv Žiguli. Pereisa Urmas tahtis tegelikult oma restaureeritud masina kohvikutepäeva puhul garaažist välja ajada. Aga et ilm oli kehv ning kohvikut nii kui nii ei oleks lageda taeva alla püsti pandud, siis otsustati nii kohvikulett kui ka Žiguli garaaži jätta.

Perekond Jaagusool on kauplemine juba ammu käpas. Vanaema krõbedaid vahvleid on nad käinud müümas ka Karlova linnaosapäevade raames laadal.

Tungla tänaval Merle makroonikohviku juures oli aga juba pool tundi pärast avamist väiksematsorti järjekord. Tähtverelased Irene ja Adis Laur alustasid kodukohvikute külastust just sealt. «Meie jaoks oli võlusõna makroon, me oleme väga makroonilembesed,» sõnas Irene Laur.

Vihmast hoolimata otsustasid Adis ja Irene käia päeva jooksul läbi nii mitu kohvikut, kui vähegi võimalik. «See on väga tore ettevõtmine ja püüame igati toetada neid, kes võtsid vaevaks kohviku püsti panna,» märkis Irene.

Ka mõlgutavad Adis ja Irene mõtet tulevikus ehk isegi Tähtvere kohvikute päevast osa võtmist. «Meil teeb asja keeruliseks see, et elame kortermajas ja neljandale korrusel on keeruline kohvikut püsti panna, aga juba oleme rääkinud teiste majakaaslastega, et ühiselt saaks maja hoovis küll kohviku avada,» märkis Adis Laur. Tema abikaasa Irene julgustas mehe ettevõtmist, sõnades, et Adis küpsetab fantastilist saia. «Mu mees on veel nüüd, vanuigi hakanud küpsetama, aga see tuleb tal hästi välja ka,» sõnas ta.

Tähtvere õunaõiepäev toimis tänavu esimest korda. Traditsiooniliselt korraldab Tähtvere selts õunaõuepäeva sügiseti, mil samuti on Tähtveres avatud kodukohvikud ning peetakse õunakoogi küpsetamise võistlust.

Tähtvere seltsi eestvedaja Sten Weidebaum sõnas, et proovivad tulevikus siduda kaks üritust tervikuks. «Kohvikute päev võikski edaspidi toimuda just kevadel, õunaõie päeva raames, ning sügisel õunaõue päeval oleks Tähtvere päevakeskuse aias suur õunafestival koos koogisöömise ja kultuuriprogrammiga,» lisas Weidebaum.