Vana Kiva, väga vajalik üsna võimatu tüüp

Karl Kivastik oma mootorpaadis. Foto: Erakogu

Karl Kivastik ehk vana Kiva oleks 21. mail saanud saja-aastaseks. Ta oli otsast otsani Tartu mees, tema isa oli eelmine vana Kiva. Julius Kivastik pidas 20. sajandi alguses Rüütli tänavas spordipoodi, ta oli spordi- ja ärimees, jõudis maadlejana isegi Venemaa olümpiakoondisse, aga ei saanud minna. Naine ei lubanud. Kes teab, mis seal Ameerikas meeldima oleks hakanud. Järsku ei tulegi tagasi?

Julius elas mõnda ega Peterburis, oli isegi punaarmee laevastiku pearaamatupidaja, aga kuna Venemaal läksid asjad karmiks, kolis ta Tartusse tagasi ja hakkas Rüütli tänaval spordiäri pidama. Nüüd on seal Vein ja Vine, mis Kivadele kindlasti poleks meeldinud. Nood mängisid oma poe tagatoas vendade ja sõpradega saiakeste peale piljardit. Kui kundesid polnud. Saiakesed olid nende ainuke «pull», veinist isegi ei mõeldud.

Mõnigi sõit võistlustele või tagasi käis Moskva kaudu, kus tol ajal võis parkida Punasel väljakul, otse Kremli ees. Karl Kivastik on keskel bussi ukse juures, näpus rahakott. Foto: Erakogu