Merili Kärner: Mida varem, seda parem! Kas koolilapsele ikka on?

Merili Kärner. FOTO: Sille Annuk

Hilisem koolipäeva algus parandab õpilaste päevast funktsioneerimist, suurendab kooli lõpetamise tõenäosust ning vähendab noorukite kroonilist unepuudust. Ent nagu mujal maailmas, on koolipäeva algusaja edasilükkamine ka Eestis leidnud nii pooldajaid kui ka kohanud tugevat vastuseisu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kas varem on parem, oleneb sellest, millest räägime. Kui teemaks on koolipäeva algusaeg, siis on teadlased, vastupidi, kindlaks teinud, et liiga varane koolipäeva algus ei ole lastele hea. Ometi algavad kodulehtede andmetel pooltes Tartu üldhariduskoolides tunnid hommikul kella 8 paiku. Veerand Tartu koolidest alustab tunde 8.30 või 8.45 ning veel veerandis koolides algab koolipäev kell 9 või hiljem. Kas see ikka peab nii olema?

Ajalooliselt seostatakse maailmas koolipäeva varast algust tööstuse arenguga, mis tingis vajaduse täita tehased varahommikust töölistega ning hoida nende lapsed sel ajal hõivatud. Võib oletada, et ka Eestis on erinevatel aegadel koolipäeva algusaja juures määravad olnud majanduslikud ja ühiskondlikud vajadused ning võimalused. See tähendab, et õppetöö algas hommikul vastavalt sellele, mis oli toonases ühiskonnakorralduses mugav ja loogiline. Keegi ei analüüsinud siis, milline oleks laste jaoks bioloogiliselt parim kellaaeg õppimist alustada.

Tagasi üles
Back