Sven Salumets: düsfunktsionaalsest Tartu linnatranspordist

Sven Salumets Foto: Kristjan Teedema

Heade mõtete linna linnavalitsusel on alati head ideed: tramm, monorelss jne. Millega kaugeltki nii hästi pole, on juba olemasoleva haldamine. Bussid ei püsi graafikus, tekitavad liiklusohtlikke olukordi, juhid sõidavad, telefon kõrva ääres... Kõige selle juures teeb linnavalitsus näo, nagu oleks nende ainus funktsioon Go Busile sõita soovijatelt raha kasseerida ja dotatsiooni maksta.

Alustada võiks sellest, et 21. sajandil on lubatud graafikus kõikumine pluss-miinus kolm minutit täielik nonsenss. Välja arvatud suurürituste ajal, peaks Tartu-suuruses linnas marsruutide muutmisest möödunud kahe aasta jooksul olema olnud võimalik graafikut nõnda arvestada, et kõikumine ei ületaks üldjuhul minutit. Paraku näitab reaalsus, et isegi need õnnetud kolm minutit käivad tihtilugu üle jõu. Näiteks saabus nr 10 buss 14. mail, ilusal päikesepaistelisel hommikul ja peaaegu tühjana Annelinna kuus minutit hiljem. Jälle – 18. mail seitse minutit hiljem. Ja see pole kaugeltki piir. Mil moel peaks see soosima deklareeritud eesmärki panna inimesi isikliku sõiduki kasutamisest loobuma?

Tundub, et osalistele tuleb võlaõigust tutvustada. Nimelt, võttes sõitjailt piletiraha sõlmib linn lepingu, millega kohustub kõigi enda käsutuses olevate võimalustega pakkuma toimivat ühistransporti graafikus näidatud mahus ja aegadel. Teiselt poolt annab vedajaga sõlmitud leping maksvale poolele elik taas linnavalitsusele õiguse kontrollida ja nõuda vedajalt – Tartus ASilt Go Bus – graafikust kinnipidamist ning selle rikkumise korral rakendada sanktsioone leppetrahvist lepingu erakorralise ülesütlemiseni.