Raadil pühitsetakse Eesti suurmehe Rudolf Kallase korrastatud hauamonument

Rudolf Kallase monument Raadi kalmistul. Foto: Indrek Mustimets

Tartu linna eestvedamisel korrastatakse Raadil Maarja kalmistul Eesti rahvusliku ärkamise suurkuju, teoloogi, õpetaja ja Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õnnistaja Rudolf Kallase hauamonument, mida pühitsetakse sel laupäeval.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et õpetaja Rudolf Kallas on eesti rahva suurkuju, kelle tegevusväli ja pühendumus rahvusliku teadvuse tõstmisel oli väga suur. «Tartu linna auasi on neid mälestusi alles hoida, meie suurmehi ja nende tegusid mäletada. Sellistest olulistest kildudest saabki kokku ja hoitud meie Eesti lugu,» lausus Klaas.

Restaureerimise käigus tõstetakse haua ääriskivid loodi, puhastatakse hauakivid ja Rudolf Kallase büst, parandatakse ristid ja paigaldatakse uued nimetähed. Restaureerimistöid teeb OÜ Mandragora.

Laupäeval, 22. mail kell 11 pühitseb Tartu praost Ants Tooming Kallase hauamonumendi, tseremoonial peetakse mälestuskõnesid ja esineb ajalooline Väägvere pasunakoor.

Raadil puhkab väga palju Eesti rahvusliku ärkamisaja suurkujusid: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Jakob Hurt, Ado Reinvald, Adalbert Hugo Willigerode ja Rudolf Kallas, kelle roll on rahvuslikul ärkamisel ja rahvusliku meele ärksana hoidmisel olnud väga suur. Viimaste aastate jooksul on Tartu linn eest vedanud enamiku nende haudade korrastamist.

Kallase hauamonumendi taastamist toetab Tartu linn, annetustega on kaasa löönud Eesti Rahva Muuseumi sõprade selts, korporatsioonid Ugala ja Fraternitas Liviensis, Peterburi Jaani kiriku liikmed ning mitmed kogudused ja eraisikud.

Rudolf Gottfried Kallas sündis 22. mail 1851. aastal Kaarma kihelkonnas köster-koolmeistri peres, suri 22. aprillil 1913 Peterburis. Ta oli Eesti üks väljapaistvaimaid kirikuõpetajaid, eestikeelse usuteaduse esimene olulisem teerajaja, üks hiilgavaimaid jutlustajaid ja kõnemehi.

Kallas oli väga andekas, sügava mõtteilma ja mitmekülgse vaimuga. Tartus algkooliõpetajana ja üliõpilasena elades osales ta tegusalt rahvuslikus liikumises, avaldas matemaatikaõpikuid ja pani tugeva aluse eestikeelsele aritmeetika õpetamise metoodikale. Esimese eestlasena kirjutas Kallas psühholoogiaalase teadusliku uurimuse ja tegeles tõsiselt filosoofiaga. Pastorina töötas ta kõigepealt lühemat aega Valgas, siis Rõuge kihelkonnas ja edasi Peterburis, eestlaste Jaani koguduses. Tema sisurikkad ja vaimuvägevad jutlusekogud ning arvukad muud raamatud tõstsid eesti vaimuliku kirjanduse täiesti uuele tasemele.