Irja Alakivi: ons tuumajaamal tulevikku väikeses ja vaeses Eestis?

Irja Alakivi Foto: Tairo Lutter

Tuumajaam jääb tuumajaamaks, isegi kui seda «võiga võitakse» ja mesikeelselt Eesti elanikele ja riigile jälle müüakse, nagu on seda korduvalt varemgi püütud teha.

Juba õige mitmendat korda käivad Eestis arutelud tuumajaama ehitamise kavadest. Möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus kavandati tuumajaama Võrtsjärve äärde. Veel seitse aastat tagasi maikuus märkis Eesti Päevalehes tookordne Tartu maavanem, praegu Tartu planeerimise abilinnapea Reno Laidre 2025. aastat silmas pidades, «et kindla kuju on selleks ajaks saanud plaan rajada tuumaelektrijaam Võrtsjärve äärde».

Õnneks see plaan Võrtsjärvega ei läinud käiku ei möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel ega teostu 2025. aastal, sest leidis laialdast vastuseisu lihtsatest inimestest tippteadlasteni välja. Ehitati hoopis Sosnovõi Bori reaktorid 1, 2, 3 ja 4 – Eesti piirist umbes 70 kilomeetri kaugusel.