Kultuurkapital jagab tänavu vähem raha

Tartu Kultuurkapitali stipendiumite suurus.

FOTO: TPM

Eile ilmunud uudises Tartu kultuuriaasta aunimetuste nominentide kohta oli sissejuhatuses kirjas, et tänavused laureaadid saavad vähem preemiat kui mullused. Tartu Kultuurkapital peab teisigi stipendiume kärpima.

Kultuurikandja aunimetuse pälvinud saavad nagu mullugi rändauhinna. Sellele lisandub Tartu Kultuurkapitali vahendusel preemia, olenevalt kategooriast 500 või 1000 eurot. Möödunud aastal olid need preemiad vastavalt 600 või 1500 eurot.

«Kultuurikandja stipendiume anname välja Tartu linna eelarvest eraldatud rahast,» ütles Tartu Kultuurkapitali juhataja Ülle Koppel. «Sel aastal saime peaaegu 40 protsenti vähem kui eelmisel aastal, seetõttu ongi nüüd need stipendiumid väiksemad. Kolm-neli aastat tagasi oli linna rahakott rohkem täis.»

Ka allakirjutanu kuulub kultuuriaasta aunimetuste nominentide hulka ja võib isegi saada kultuurikandja tiitli koos stipendiumiga. Selle uudisloo eesmärk ei ole aga isiklik, vaid laiem. Ja nimelt: kas, miks ja kui palju vähenevad teised Tartu Kultuurkapitali fondidest ja sihtkapitalidest väljamakstavad stipendiumid, preemiad ja toetused.

Riskantsed ajad

Lisaks Tartu linna eelarve eraldistele saab Tartu Kultuurkapital raha väärtpaberite intressitulust. «See ei ole väga suur,» ütles Koppel. «Aga me ei taha allfondide raha aktsiatesse ja võlakirjadesse panna, mis on praegu riskantne.»

Lisaks tuleb väljajagamisele kuuluv raha jätkuvalt mõistagi füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, mis ongi Koppeli hinnangul koos linna rahaga põhiline, ning muu hulgas tähtajaliste hoiuste intressidest, mis aga ei ole praegu väga suured.

Nii oligi võimalik möödunud aastal stipendiumideks, toetusteks ja preemiateks välja jagada 334 000 eurot ehk üle 5 miljoni krooni, aga mõni aasta varem oli kokku 6,3 miljonit krooni.

Alanud aastal prognoosib Koppel väljajagamiseks veelgi vähem – 230 000 eurot. «Aga aasta on veel ees,» lisas ta. «Võib-olla saame annetajaid juurde. Kui hästi töötad, siis räägid ikka kedagi ära ...»
Üks otsustajaid stipendiumide, toetuste ja preemiate jagamisel on Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang, kes kuulub Tartu Kultuurkapitali nõukogusse kevadest 2009.

«Paraku ei ole Tartu Kultuurkapitalil seoses majandusliku olukorraga õnnestunud kasvatada kapitali nii, nagu oli võimalik mõni aasta tagasi, mil raha oli jagada rohkem,» ütles professor. «Me ei ole põhikapitali tahtnud puutuda, seetõttu on protsent, mis saab sealt stipendiumideks jagada, sel aastal väiksem kui eelmisel aastal ja eelmisel aastal oli omakorda väiksem kui üle-eelmisel aastal.»

Stipendiumide piire on tema sõnul seadnud ka asjaolu, et Tartu linna toetus Tartu Kultuurkapitali stipendiumide heaks on sel aastal märkimisväärselt väiksem kui mullu. «Kõik hoiavad oma raha kokku,» ütles Klaas-Lang. «See on ka tinginud olukorra, et meil on olnud vajadus stipendiumide suurust vähendada.»

Teema tuli jutuks nädal tagasi Tartu Kultuurkapitali nõukogus. «Pikalt kestnud koosolekul püüdsime leida optimaalse variandi, et ikkagi kõik stipendiumid säilitada. Küll aga otsustasime, et hakkame mõnda stipendiumi andma välja üle aasta. Õpetajate stipendiume me aga ei kärpinud.»

Stipendiumidele lootjate nurinaid ei olnud vähemalt eilseks Birute Klaas-Langi kõrvu jõudnud. «Ma usun, et kõik saavad sellest aru,» lisas ta. «Peame lihtsalt arvestama vaesemate aegadega.»

Aitavad allfondid

Tartu Kultuurkapitali juhataja Ülle Koppel loodab praegu kõige rohkem allfondidele. Praegu on Tartu Kultuurkapitalil 42 allfondi ja sihtkapitali.

«Kõige parem on juurde moodustada allfonde,» ütles ta. «Neil on oma huvi mingile sihtrühmale raha anda. Näiteks eelmisel aastal saime päris palju juurde Eesti Lennuakadeemia fondi raha. See tuleb lennufirmadest ja jagatakse lennuakadeemia üliõpilastele stipendiumideks.»

Uusi allfonde soovitas Koppel juurde luua näiteks mõne silmapaistva õpetaja, teadlase, sportlase või kultuuritegelase mälestuseks.

Tagasi üles
Back