/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/11/13774579t1h01fc.jpg)
Vahur Afanasjevit meenutavad Tartu linnapea Urmas Klaas, Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher, kirjanik Mika Keränen ja Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov.
Tartu linnapea Urmas Klaas:
/nginx/o/2021/05/11/13774654t1ha7c4.jpg)
Vahur Afanasjev oli Tartu linnakirjanik aastal 2019 ja jääb selleks nüüd igaveseks. Ta avardas linnakirjaniku rolli, võttes sõna mitmetel linnale olulistel teemadel ning andes neile oma heatahtliku ja laiema kultuurilise vaate. Sügav kaastunne kõikidele lähedastele. Tema suurromaani «Serafima ja Bogdan» ainetel suvelavastus jäi eelmisel suvel koroonatingimustes ära. Kahju, et ta seda ei näe.
Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov:
/nginx/o/2021/05/11/13774658t1hc087.jpg)
Meile oli suur au, et Vahur Afanasjev kirjutas meie piirkonnast ja vanausulistest raamatu «Serafima ja Bogdan». Keegi ei ole suutnud mitukümmend aastat teha niisugust romaani, kus on kirjas, kes on vanausulised ja miks nad on natuke erinevad teistest inimestest. Tänu temale saame oma piirkonda paremini turundada nii turismi mõttes kui ka üldiselt. Väga kahju, et ta nii noorena suri.
Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher:
/nginx/o/2021/05/11/13774666t1h66e9.jpg)
Tartu Postimehes tahaksin meelde tuletada ennekõike seda, kuidas Vahur Tartule kaasa elas, ka Peipsiveerel elades – suurelt unistades ja samas igatsedes päris muutusi, mitte ainult ideid ja lubadusi. Ta oli aval ja avatud inimene, kes tahtis, et luuletajad ja kunstnikud ei hoiaks ka äri- ja nutiilmast tõrjuvalt eemale, ta proovis ise mitmes vallas kätt ja sai ju siiski kogu ses melus suureks kirjanikuks. Ja jäi seejuures lihtsaks ja loomulikuks.
Tartu linnakirjanik aastal 2018 Mika Keränen:
/nginx/o/2021/05/11/13774667t1h45ef.jpg)
Vahur oli minu mõttekaaslane Tartu noorte autorite koondises juba aastast 1997. Mul on väga hea meel, et ma nägin, kuidas temast, noorest mehest, sai Eesti üks parimaid prosaiste. «Serafima ja Bogdan» on minu arvates üks parimaid Eesti autorite raamatuid, mida ma olen üldse lugenud. Ma olen vapustatud, et hea kolleegi käsi ei tõuse enam kunagi kirjutama.