Kätlin Konstabel: enesekindlust, emad!

Kätlin Konstabel Foto: Margus Ansu

Pidukõned, lilled, pereliikmete tehtud hommikupannkoogid – klassikaline ja paljudel emadel juba ette oodatav armas komplekt austusavaldusi maikuu teisel pühapäeval. Olgu laps bioloogiline või südames sündinud – õige ema-lapse sidet selle viimaseta ju nagunii pole –, emad väärivad meelespidamist.

Ometi kuluks enamikule südames emadele (sest jah, on ka väga väike hulk selliseid, kes ei kasva kunagi selleni, et nad on emaks saanud, olgu neil lapsi kuitahes palju) ära midagi, mis on esmapilgul tunnustamisele vastupidine. Vaja oleks enesekindlust ja sellist usku endasse, et välist heakskiitmist ja imetlemist polegi iga hinna eest vaja. Teadlikkus sellest, milline inimene ja naine ja ema ma olen, julgus just selline olla. Mitte teistele esitlemiseks loodud brändi või stereotüüpse ideaalina netiavarustes tähelepanu otsimas, vaid lihtsalt teadlikkus ning jalad-maas-ja-pea-selge-arusaamine iseendast, enda aktsepteerimine. Enesekindlus, mis laseb endast teada anda. Lastele ja lähedastele, sõpradele ja kolleegidele, üldse.

Et endal oleks ruumi ja saaks lubada nii ka teistele nende oma. Vaid enesekindlana saab seda teha kõike sõnade ja emotsioonidega rahmeldamata, rahulikult, minimalistlikult. Vaid enesekindel inimene on avatud kriitikale, suudab võtta seda kui võimalust areneda, suhteid parandada, väikest või suurt maailma muuta – suudab üldse kriitikat ilma sõnalahinguks relvi haaramata alustamata kuulatagi.